Jüri Käo: võidab parim juht

"Kriisi järel leiab tugevaid tegijaid nii riigile kuuluvate äriühingute seast kui ka eraettevõtete hulgast, just nagu on mõlemas grupis nõrgemaid," on Käo veendunud.

Oma mõju on tema hinnangul ka majandusharul, milles tegutsetakse. "Kriisist tulid suhteliselt edukamatena läbi ekspordiga seotud ettevõtjad ja need, kes pöörasid piisavalt tähelepanu efektiivsusele," märkis ta.

Üheks näiteks tõi Käo Eesti Energia. "Samal ajal kui müügimahud Eestis langesid, kasvati tulu välisturgudelt ja hoiti kulusid kokku," kiitis Käo energiamonopoli juhtkonda.

Ajal, mil Eesti Energia koduturg kukkus ärimehe sõnul 2009. aastal ligi 10%, suurenesid vaatamata kehvale majanduskeskkonnale nii ettevõtte tulud kui ka ärikasum, vastavalt 4% ja 71%.

"Samal ajal investeeriti 2009-10 majandusaastal energia tootmisesse ja võrku viimase kuue aasta suurim maht. Kokku 3,1 miljardit krooni," lisas Käo.

Tema sõnul tuli Eesti Energia peamine kasv avatud turgudelt ja ekspordist, ennekõike eduka energiakaubanduse arvelt. "Üle poole kasumist teeniti 2009/10. majandusaastal konkurentsile avatud äridest, aastases võrdluses kasvas avatud turgude ärikasum üle 2,5 korra," märkis Käo.

Majanduskriis oli Käo väitel  õpetlik nii riigi- kui ka erasektoris. "Turult on kadunud nõrgemad tegijad ja alles jäänud tugevamad. Üldprintsiip ei ole aga muutunud ja kehtib võrdselt olenemata sellest, kas ettevõte kuulub riigile või eraomanikule  – võitjaks saab alati see, kes kõige paremini oma äri juhib ja kõige parema tulemuse koju toob," tõdes suurettevõtja.