Eesti võib käendada iirlasi kuni 2 miljardi ulatuses

Eurotsoonis osaleb ka Eesti abipakettide käendamisel. "Iirimaa abipaketis oleks meie võimaliku osaluse suurus tõenäoliselt alla kahe miljardi krooni, kuid kordan, ka see ei oleks raha vaid garantii suurus,“ ütles Ligi täna toimunud euroteemalisel briifingul . Eesti osalemine Iirimaa laenupaketi  garanteerimises lepitakse kokku järgmisel aastal Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ühinemiseks peetavate läbirääkimiste käigus.

„See ei tähenda, et Eestist raha kohe uuel aastal liikuma hakkaks. Laenupakettide puhul on tegemist riigi laenude garanteerimise ehk käendamisega ning reaalne raha saadakse reeglina finantsturgudelt,“ rääkis Ligi. „Teistel liikmesriikidel tekib kohustus vahendeid eraldada ainult juhul, kui laenu võtnud riik oma võlgu teenindada ei jõua. See on aga väga ebatõenäoline, kuna abi saamise tingimused pannakse paika koos euroala, IMF-i ja Euroopa Komisjoniga.“

Aastavahetusel pangateenuste toimimisest briifingul rääkinud Eesti Pangaliidu tegevjuht Katrin Talihärm ütles, et pangaklientidele saabub uus vääring automaatselt, sest pangad teevad klientide eest eurole üleminekuks vajalikud toimingud ära.

„Et üleminek oleks võimalikult sujuv, on suur osa pankade personalist aastavahetusel tööpostil. Eurole üleminek mõjutab aastavahetusel lühiajaliselt pangateenuste tööd, kuna euro käibelevõtul on paratamatud erineva kestvusega katkestused ja häired. Katkestused on lühemad varem arvatust ning täpsemat infot saab igaüks oma kodupangast. Uue aasta esimesel tööpäeval ehk 3. jaanuaril jätkavad pangad tööd tavapärasel moel,“ selgitas Talihärm.

Viimasest avaliku arvamuse uuringust ülevaate andnud Faktum&Ariko uuringujuhi Kalev Petti sõnul kasvas novembris  elanike toetus euro kasutuselevõtuks viie protsendipunkti võrra 54 protsendini, sealjuures enam kasvas poolehoid naiste ning  60-74 aastaste vanuserühmas. Informeeritus eurole ülemineku tingimustest püsib jätkuvalt kõrgena ehk 90 protsendi lähedal.