Arendaja ja pankrot käivad käsikäes

Artur Antropovilt ja Meelis Niinelt põlluarendusele krundi ostnud Imre tunneb end petetuna. 2006. aastal Algi teele kinnistut ostes oli tal plaan siia kodu rajada. Teda julgustas lepingupunkt, milles lubati 2008. aastaks teed ja tänavavalgustus rajada.

Tänase Äripäeva luubilugu kirjutab monumentidest. Monumentidest pankade ja arendajate vastutustundetule kasuahnusele. Monumentidest riigi- ja omavalitsusjuhtide roosadele prillidele. Monumentidest heausksetele ostjatele

Pooleli olevad arendused on eramu ostjale kui miiniväli, kus eksimusest saad teada liiga hilja.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.