Ministeerium: aasta lõpus võib eksport aeglustuda 

"Kiire tõus tulenes suurenenud ekspordimahtudest töötlevas tööstuses ja energeetikas, olulist mõju avaldas ka ettevõtete konkurentsivõime paranemine," kommenteeris ministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik Eesti sisemajanduse koguprodukti kolmandas kvartalis.

"Kasv oli kooskõlas rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis oodatud arengutega, kuid jäi alla viimastele ootustele," lisas ta.

"Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele, kuigi eksporttööstuse väga kiire tõus võib aasta viimastel kuudel aeglustuda. Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool. Sellele viitab elanike taastuv tarbimine ning ettevõtete suurem vajadus investeerida seoses vabade tootmisvõimsuste ammendumisega," rääkis Säälik.

"Suvekuudel jätkus Eesti majanduse taastumise trend, mis põhineb tugeval välisnõudlusel. Oluline mõju oli konkurentsivõime ja majanduse tootlikkuse paranemisel, mis tulenes ettevõtete kulude kärpimisest ja tootmise efektiivsuse suurendamisest. Kriisist taastumist ning tootmise taaskäivitamist on aidanud peamiste kaubanduspartnerite ekspordi ja sisenõudluse kosumine," lisas ta.

Tema sõnul vedas peale töötleva tööstuse ja energeetika ekspordi majanduskasvu kolmandas kvartalis ka transpordisektor, laomajandus ning hulgi- ja jaekaubandus. Nende lisandväärtuse suurenemise taga on lisaks välisnõudlusele ka majandusaktiivsuse kasv kodumaisel turul.

"Sisenõudlus jäi ilmselt ka kolmandas kvartalis nõrgaks, kuid see on näitamas mõningaid paranemise märke ja panus kasvu võis suvekuudel olla juba positiivne. Vaatamata elanike sissetulekute püsivale langusele tarbimisjulgus mõnevõrra suurenes ning eratarbimise kümme kvartalit kestnud langus on arvatavasti lõppenud," nentis Säälik ja lisas, et kuna erasektori laenujääk vähenes endises tempos ning laenukäibed olid eelmise aasta sama perioodi tasemel, siis olulist erasektori investeeringute kasvu tõenäoliselt ei toimunud.