- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5001,23%7 467,71
- DOW 301,15%51 875,71
- Nasdaq 1,56%24 963,49
- FTSE 1000,54%10 731,84
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,34
- OMX Baltic0,3%318,17
- OMX Riga0,53%996,99
- OMX Tallinn0,58%2 254,32
- OMX Vilnius−0,28%1 486,4
- S&P 5001,23%7 467,71
- DOW 301,15%51 875,71
- Nasdaq 1,56%24 963,49
- FTSE 1000,54%10 731,84
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Barroso: EL võib iirlasi vajadusel aidata
„Oluline on teada, et meil on Euroopa Liidus ja euroalal olemas kõik vajalikud instrumendid, mida kasutada, kui vajadus tekib, kuid mingeid spekulatsioone ma tegema ei hakka,“ ütles Barroso agentuuri Reuters vahendusel Soulis, kus toimub G20 maailma juhtivate riikide tippkohtumine.
Iirimaa püüab toime tulla euroala rängima eelarvedefitsiidiga ning veenda investoreid, et ei vaja samasugust abi nagu Kreeka tänavu kevadel ELilt ja IMFilt.
Iirimaa hädad rõhuvad eurot. Täna odavnes ühisraha USA dollari suhtes 1,3734 dollarile, puutudes eile juba ka 1,3671 dollari taset. Agentuuri Bloomberg andmeil on see nõrgim näit 5. oktoobrist.
Survet eurole lisas teade, et kolmandas kvartalis on Hispaania majanduskasv kahe kvartali järel taas stagneerunud – põhjuseks kõrge tööpuudus ning valitsuse kärpekavad.
Teisalt avaldas Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde toetust Saksamaa seisukohale, et euroala uus kriisihaldusmehhanism, mis vahetaks välja kevadel ad hoc kokku pandud ajutise abifondi, peab osa vastutust asetama investorite õlule.
„Kõik osanikud peavad osa saama nii konkreetse olukorra kasumites kui kahjumites,“ ütles Christine Lagarde agentuurile Bloomberg antud intervjuus.
Ehkki Saksamaa on selgelt rõhutanud, et uus mehhanism ei puudutaks juba olemasolevaid võlakirju, on plaan turgudele hirmu nahka ajanud.
„Lagarde nimetas võlgade restruktureerimist ja see on veel üks piisk karikasse,“ ütles HSBC Holdings Plc osakonnajuht Steven Major. „Väga paljud investorid ja kauplejad ei ole tänaseni veel aru andnud, et restruktureerimine võib tõesti aset leida.“
Iirimaa kümneaastastelt riigivõlakirjadelt nõudsid investorid täna tootlust 8,81%, Portugali võlakirjadelt 7,31%, vahe Saksa võlakirjadega vastavalt rekordilised 6,52 ja 4,84 protsendipunkti.
Täna kirjutas Saksa Handelsblatt anonüümsetele valitsusallikatele viidates, et EL kaalub, kas Iirimaa vajaks abistamist IMFiga kahasse loodud 750 miljardi euro suurusest kriisimehhanismist. Iirimaa ise pole veel abi palunud, kirjutas leht. Sama kinnitas nädala hakul Dublinit väisanud Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn.
Läinud nädalal alustas Euroopa Keskpank taas mitme nädala pikkuse vaheaja järel euroala perifeeriariikide võlakirjade tugioste. Analüütikud kahtlevad, kas keskpank suudab voolu peatada.
Hetkel kuum
„Olukorras, kus kolmel euroala riigil ei ole sisuliselt kapitaliturgudele juurdepääsu, võib mõju regioonile tervikuna taas süsteemseks muutuda,“ kommenteerisid Royal Bank of Scotlandi analüütikud.
Seotud lood
Euroopa Liit ärgitab Iirimaad välisabi vastu võtma, et taastada usaldus riigi maksejõulisusse ning peatada kriisi levik euroala teistesse suure võlakoormaga riikidesse, kirjutasid täna Wall Street Journal ja Financial Times.
Brüsselis reedel lõppenud ülemkogul jäid Saksamaa ja Prantsusmaa Euroopa Keskpanga juhi Jean-Claude Trichet'ga eri meelt uue kriisihaldusmehhanismi üle, mis peaks ühisraha eurot edaspidi kollapsi eest kaitsma.
Euro on sel nädalal nõrgenenud ja laenuraha hind euroala perifeeriariikidele tõusnud, kuna investorites süveneb veendumus, et Kreeka ei jää euroalal ainsaks abivajajaks.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele