Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tederit on saatnud mitmed skandaalid
Hillar Tederit on saatnud mitmed skandaalid nii Eestis, Venemaal kui ka Ukrainas.
Alustas autoäriga
Hillar Teder alustas äritegevust 1980ndate lõpus autode vahendamisega. Siis tekkisid tal kontaktid tänaste Vene äripartneritega. Teder sõitis laevaga Rootsi vahet kohvrid dollaritest pungil ning ostis autosid, mida müüs Venemaal. Järgmine suurem äri oli samuti seotud autodega. Ta aitas Jüri Käo juhitvat Normat. AvtoVazil maksis Normale autodega, mille siis Teder tagasi Venemaale müüs.
Ühispanga fännklubi liige
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teder on tihedalt lävinud Ain Hanschmidti aegse Ühispangaga. Teda on kahtlustatud Ühispanga aktsiatega sisetehingute tegemises.
Teder sai 1997. aasta suvel vahetult enne börsikrahhi Ühispanga poolt asutatud firma Sunatra omanikuks. See ettevõte soetas Ühispanga aktsiaid. Tol ajal räägiti Ühispanga fännklubist ehk panga kohalikest ettevõtjatest võtmeklientidest, kelle investeerimisfirmad soetasid enne positiivsete majandustulemuste avalikustamist börsilt Ühispanga aktsiaid. Teder ja tema äripartner olid osanikud ka Ühispangaga kahasse loodud Venemaa Ühisliisingus.
Laienemine Venemaal
1990ndate teisel poolel hakkas Teder koos oma partneri Dmitri Troitskiga ostma kokku kinnisvara Venemaal. Alustas Peterburis kolme hektari suuruse kinnistu soetamisega. Peterburis elanud Troitskiga alustas ta koostööd juba 1993. aastal. Samuti kuulus Troitskile ja Tederi teistele Venemaa partneritele osalus Eesti kaubanduskeskuste arenduses, kuid ametlikult oli omanik ainult Teder.
Üliedukas mahlatootmine
1997. aastal käivitas Teder koos äripartneriga Peterburis mahla- ja limonaaditootmise. Alustati nullist, tootmist aitas käivitada Ühispank. 2005. aastal müüsid nad joogitootmise Coca-Colale 6,5 miljardi krooni eest.
Palkas appi eestlased
O’Key poeketti on Tederil aidanud rajada Eestist pärit tippjuhid. Näiteks on aastaid Tederiga olnud seotud Heigo Kera, kes enne töötas Selveri arendusjuhina ning veelgi varem Tallinna Tihniku Maksimarketi arendajana.Teine Tederi poolt appi palgatud eestlane oli Kristjan Maaroos, kes asus ametisse O’Key turundusjuhina. Varemalt oli ta töötanud ETK turundusdirektorina.
1990ndate keskel rajas Teder Tallinnasse mitu kaubanduskeskust. Näiteks Sikupilli keskus (partneriks E.L.L Kinnisvara ja NG Investeeringud), Rocca al Mare keskus (partneriks NG Investeeringud) ning Peterburi maantee äärde Betooni ning Vesse tänavale endisele prügimäele kerkinud Tööstuspargi arendus.
Tüli Arco Varaga
Teder laenas ühe Ukraina arenduse jaoks Arco Varalt raha. Eelmisel aastal pöörasid nad tülli. Arco Vara väitel tahtsid nad saada tagasi oma enam kui 100 miljonit krooni, mida Teder polnud nõus tagastama. Seetõttu läksid tülli ka Arco Vara ja Swedbank. Viimane müüs oma võla katteks maha tagatisvaraks olnud Tallinna südalinna kinnistud. Arco Vara süüdistas Swedbanki teistele võlausaldajatele kahju tekitamises. Teder ei ole tänaseni Arco Varale võlga tasunud.
Vaidlused Ukraina ettevõtjatega
Samal ajal tekkisid Tederil tülid ka Ukraina ettevõtjatega, kes väitsid, et Teder on kokku 600 kohalikule kaupmehele ja tarnijale võlgu jäänud. Tüli tipnes sellega, et ukrainlased pöördusid tollase peaministri Julia Tõmošenko poole.
Hillar Teder kaasas oma Ukraina ärisse Londoni börsil noteeritud firma Dragon-Ukrainian Properties & Development, kes 30 miljoni dollariga omandas 35% viit kaubakeskuse arendust haldavast Arricano Tradingust.
Lindströmi võtmekliendijuht Kätlin Lehemets aitab ettevõtetel tööriiete ja teiste tekstiiliteenustega seotud vajadusi tervikuna lahendada. Ligi kümne aasta jooksul on ta näinud väga erinevaid tööriidelahendusi ning teab hästi, mida nende valikul kiputakse alahindama ja mille kohta töötajad kõige sagedamini küsimusi esitavad.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.