Möödunud aasta piimandussektori kriis peegeldub ilmekalt ka Äripäeva põllumajandusettevõtete edetabelis - peaaegu kõik kahjumitabeli tipus olevad ettevõtted tegelevad piimatootmisega.
2009. aasta polnud ka teraviljasektorile meelakkumine. Toidurukki kokkuostuhind oli möödunud sügiseks langenud 1,1 kroonile ja toidunisu eest maksti vaid 1,7 krooni. Praeguseks on rukki hind tõusnud 2,3 kroonini ja toidunisu eest makstakse 2,9 krooni.
Äärmiselt ebasoodsad olud maailma teraviljakasvatuspiirkondades on turgu täiesti ettearvamatult muutnud. Veel kevadel teraviljaturgude olulist tõusu ei ennustatud ning põllumehed olid põllule minnes üsna pessimistlikud. Turuanalüütikud soovitasid külvata rapsi, enam-vähem normaalset hinda ennustati ka kõrge kvaliteediga toidunisule.
Statistikaameti andmetel on tänavune teravilja keskmine saagikus 7,5% ja kogusaak 14,2% mullusest väiksem. Eriti järsult vähenes rukkisaak - võrreldes möödunud aastaga vähenes rukki saagikus hektarilt 14% ja kogusaak 24,6%. Ka rapsi saagikus vähenes 15%.
Kuigi suvel tundus, et tuleb suhteliselt korralik aasta, siis kokkuvõttes tegi pikalt kestnud kuumus saagile kahju. Kindlasti mõjutas saagikust ka eelmise aasta keeruline olukord teraviljasektoris. Krooniline rahapuudus sundis kokku hoidma väetiste pealt.
Augusti keskpaigani olid vilja koristustingimused head, kuid siis hakkas sadama, mis omakorda mõjus halvasti vilja kvaliteedile ja ka saagile. Hinnanguliselt suudab Eesti siiski sellel aastal 100% tagada toidunisuvajaduse, kuid vajaminevast toidurukkist tuleb ilmselt 1/3 juurde importida. Väga palju oli veel enne saagi salve saamist eellepingutega ära müüdud rapsi, kehva saagi tõttu on aga lepingute täitmine kujunenud paljudele probleemiks.
Oluliselt on tõusnud ka söödavilja hinnad, see tähendab, et piima- ja lihatootmine läheb kulukamaks. Piimatootmiseks vajaliku rapsikoogi hind on mulluselt 2,6 kr/kg tõusnud 3,8 kr/kg, söödamaisi ostetakse möödunud aasta 2,4 krooni asemel 3,6 kr/kg, sea- ja veisekasvatuseks vajaliku söödaodra hind on tõusnud 1,3 kroonilt 2,4 kr/kg. Kui põllumajandussaaduste turuhinnad tõusevad, siis on juba seaduspärasuseks kujunenud, et tõusmata ei jää ka väetiste, taimekaitsevahendite, kütuse jms hinnad.
Äripäeva põllumajandustootjate 2009. aasta edetabelist jääb silma, et tipus on sea- ja linnulihatootjaid. See on loogiline, sest teravilja hinnad olid mullu madalad ja lihaturul olulisi vapustusi polnud.
Eesti lihasektorit iseloomustab tõsiasi, et paljud Eesti sead reisivad Venemaale ja ilmselt kõrgemate toetuste tõttu odavam sealiha tungib ELi liikmesriikidest meie turule. Eesti sealiha ekspordihind Venemaale selle aasta alguses küll oluliselt langes (peamiselt imporditollide suurenemise tõttu), kuid praegu makstakse meie sigade eluskaalu kilo eest seal jälle umbes 20 kr, Eesti siseturul ulatub hind 16 kroonini. Nüüd on tulnud juba esimesed signaalid, et jõusööda hinnatõus vähendab oluliselt sealihatootmise tulusust.
Kui Äripäeva põllumajandusettevõtete edetabelis firmade mullused kasumid ja kahjumid liita, siis tulemus on miinusmärgiga. Viimasel ajal tõusnud turgudelt saadavast rahast lapitakse mulluseid kahjumeid.
Seotud lood
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.