Euro on kvaliteedi märk

See on olnud ühiskondliku kokkuleppe mõõtu protsess, mida sümbolina on paradoksaalselt saatnud võõramaine rahaühik. Oleme näinud isegi pilti, kus ettevõtjad maksutõusude puhul valitsuse kaitseks välja astuvad, näiteks mullu, kui kiiruga tuli käibemaksu tõsta.

Et maksude kallale läks ka valitsus ise viimase võimalusena ja vastu tahtmist, oli ettevõtjate tugi eriti hinnatav. Otsustavus tasus end tegelikult kiiresti ära, me taastasime usalduse ja rahandusliku võimekuse.

Kuigi euro on märgina tähtis, ei räägigi me seejuures niivõrd temast kui just rahandusest ja majandusest tervikuna. Sest tegelikult ei teinud me õieti midagi spetsiaalselt euro pärast, kõike tehtut oli niigi vaja, tegelikult veelgi varem ja rohkem, aga selline on kord juba demokraatlik paratamatus.

Eesti retsept - radikaalsed kärped koos käibemaksutõusuga, on nüüdseks ELi trend. Kuigi sisetarbimine on suurte riikide puhul määravam, lähtutakse siiski sellest, et tarbimise maksustamine on majandusele võrdlemisi ohutu ning et puudujäägi suurem kärpimine on turgude usalduse ja võlakriisi lahendamiseks vältimatu.

Kava kohaselt hakatakse ELis andma soovitusi riikide makrotasakaalustamatuste puhul ning nõudma kärpeid ka siis, kui defitsiit on lubatu piires, aga võlad piisavalt kiiresti ei vähene. Eurotsoon on selle protsessi tuumik, aga ega Euroopal polegi teist valikut. Meile sobib see hästi ja valutult. Kahlemata on meil eripärasid, mis võivad probleemiks osutuda, nagu jooksevkonto puudujääk või hinnakonvergents, ent meie riskid ei ole suured ning sekkumismehhanismid ei saa siin olla nii jõulised kui võlgade ja ülekulu puhul.

Küllap peegeldab ettevõtjate toetus eurole sedagi, et meil pole kunagi olnud arvestatavat devalveerimislobi. Kindel kurss on olnud rahvuslik usk, millele on oldud lojaalsed, ent see on olnud ka väga praktiline kaalutlus.

Raha kindel kurss on sügavalt usalduse küsimus, ent krooni kui väikese valuuta puhul on usaldus paratamatult piiratum. Kriisi ajal alandas S&P meie riigireitingut 1 ja Fitch 2 pügala võrra. Kui tuli selge soovitus meie euroliikmelisusele, tõstis S&P reitingu endiseks tagasi. Reitingu tulemus on mõistagi intressides. Eesti marginaalid ettevõtlusele ja kodanikele on vastavalt eelarve- ja eurootsustele langenud.

Me ei tea veel öelda, kui palju lisandub Eestile euromärgist laenumahtu ja otseinvesteeringuid, aga kindlasti neid lisandub. Tuleval aastal oleme prognooside järgi kõige kiiremini kasvav EL majandus, mis võib küll muutuda, aga vaevalt et palju. Seda hoogu tuleb hoida ja mitte arvata, et raha vahetus tohiks kaasa tuua kummi lõdvaks laskmise ja poliitika muutumise. Kindlasti peame viljelema vähemasti sama mõistlikku rahandust, seda enam, et samas suunas liigub Euroopa.

Meeles peame pidama sedagi, et eurotsooniga ühinemine pole pelgalt rahanduse asi, see on ka poliitiline ja kultuuriline akt. Sest väikeriigi edu pant on tema suur integreeritus.