Pangad testitakse läbi ükshaaval, ütles Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy. Saksamaa kantsler Angela Merkel rõhutas, et maksimaalne selgus on väga oluline. Vastuseks küsimusele, mis siis saab siis, kui testide tulemused pankade raskes seisus enam kahtlust ei jäta, vastas Merkel, et Euroopa Liit on ennetavad abinõud tarvitusele võtnud – sealhulgas on loodud 750 miljardi euro suurune abipakett euro toetuseks.
Nii Merkel kui Sarkozy tõrjusid pangajuhtide kahtlusi, et testide tulemuste avalikustamine on ohtlik, kui riigid pole valmis pankadele appi minema. Kui USA aasta tagasi oma pankades sarnaseid teste tegi, siis anti teada, et raskustes pangad saavad riigilt kapitalisüsti.
Kriitiline testide tulemuste avaldamise osas on näiteks Saksa Deutsche Banki juht Josef Ackermann, kes ütles, et see on väga väga ohtlik, kui pankade päästmise mehhanism paigas pole. Ka Briti pangaliit on skeptiline, peljates, et testide tulemusi võidakse valesti tõlgendada, mis seaks hea tervisega panga teenimatult löögi alla.
Mida arvavad analüütikud?
Kui testides ei võeta arvesse riigivõlakirjadega seotud riske, kahjustaks see testide usaldusväärsust, ütles agentuurile Bloomberg BNP Paribas’ panga analüütik Ian Gordon. „Igasugune avaldamata jäetud info annab skeptikutele põhjust nurisemiseks, et testid ei too piisavalt selgust ega oma seetõttu mõtet.“
Hinnata tuleks majanduslanguse ja kinnisvara hindade languse mõju ning seda, kuidas pangad sellega toime tuleks, ütles Royal London Asset Managementi haldur Jane Coffey. Samuti laenuturgude hangumise mõjusid. „Testid peaksid veenma turge, et midagi ei püüta varjata ning et pangad on kindlal alusel. Ja kui ei ole, siis et hädas on vaid teatud väike arv panku,“ ütles Coffey. „Avalikustamine parandab tavaliselt usaldust. Seda ei tehtaks ju siis, kui selle tagajärjeks võiks olla pankade kollaps.“