• OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,93%10 452,68
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,02%317,18
  • OMX Riga−0,4%1 015,29
  • OMX Tallinn0,08%2 250,52
  • OMX Vilnius−0,27%1 491,58
  • S&P 500−2,02%7 175,83
  • DOW 30−2,19%49 097,06
  • Nasdaq −2,25%23 879,2
  • FTSE 100−0,93%10 452,68
  • Nikkei 2250,71%59 444,21
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Euroopa poliitikauuringute keskuse (CEPS) juht Daniel Gros leiab, et üksi palgakulude kärpimine ei taga tingimata konkurentsivõime paranemist.
Euroopa Keskpanga president näitavat igal Euroopa Nõukogu kohtumisel graafikut, mis kujutab euroala 16 riigi suhteliste palgakulude dünaamikat. Graafiku järgi on lõhed kümne aastaga kasvanud ning täna raskuste riikide (Kreeka, Portugal, Hispaania) konkurentsivõime Saksamaaga võrreldes umbes 20% kahanenud. Teiste sõnadega on Saksamaa palgakulud võrreldes Lõuna-Euroopaga 1999. aastast 20% vähem kasvanud.
Järeldus näib ilmne – euroala lõunapoolsed liikmesriigid peavad palgakulusid vähendama, et taastada oma konkurentsiuvõime, mis euro käibeletuleku ajast on kaotatud.
Selline lähenemine riskib aga juhatada meid vales suunas. Konkurentsivõime, mida tavaliselt mõõdetakse ühiku tööjõukulu (unit labor cost) alusel, on suhteline mõiste. Ühe riigi edu on teise kaotus. Konkurentsivõime taastamine ühtedes liikmesriikides (Hispaania, Kreeka) nõuaks teistelt (eelkõige Saksamaalt) leppimist oma konkurentsivõime vähenemisega.
Strukturaalsed reformid on alati teretulnud, kuid tootlikkuse tõus võtab aega ning ei tähenda alati konkurentsivõime kasvu. Lõuna Euroopa peab eelkõige aru saama, et kodumaine nõudlus peab alanema tasemele, kus riik saab hakkama ilma täiendava kapitali sissevooluta. Sealt edasi peaks piisama sellest, et lasta tööturul omal jõul uus tasakaal leida.
Copyright: Project Syndicate, 2010.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.11.26, 12:20
Civinity kaasab võlakirjadega kuni 8 miljonit eurot ja siseneb Stelli ostuga Eesti turule
Märkimisperiood kestab 20. novembrini
Leedu hoonete hoolduse, inseneri- ja tehnoloogialahenduste kontsern Civinity alustas uue võlakirjaemissiooni avalikku pakkumist, millega soovib kaasata kuni 8 miljonit eurot, eesmärgiga laiendada äritegevust Eestis ja rahastada kokku kolme ettevõtte omandamist.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

74.2%
14.1%
11.7%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele