Rootslaste seas kasvab eurovastasus, Eesti riskib

Aasta tagasi pooldasid eurole üleminekut ligi pooled arvamusküsitlustele vastanuist ning mitmetes küsitlustes olid euro pooldajad ülekaalus. 

„Põhimõtteliselt olen ma Rootsi euroalaga liitumise poolt (poliitilistel põhjustel), kuid praegu olen ma rõõmus, et me oleme euroalast väljas,“ ütles Äripäevale Stockholmi ülikooli professor Lars Calmfors, kes 90nendatel aastatel hindas Rootsi euroga liitumise plusse ja miinuseid. „Euroalalt väljas saame me näha, kuidas probleemid lahenevad, enne kui me ise midagi otsustama peame.“

2003. aastal hääletasid rootslased referendumil eurole ülemineku vastu.

„Praegu pole keegi ohutus olukorras. Mulle teeb väga muret eelarve seis nii euroalal (sealhulgas Prantsusmaal, millest seni pole veel kuigi palju räägitud) kui USAs, Suurbritannias ja Jaapanis. See kujutab endast minu hinnangul suuri probleeme rahvusvahelisele majandustsüklile,“ ütles Calmfors.

Eestis on olukord Rootsiga võrreldes väga erinev, kuna Eesti kroon on euroga seotud, ütles Calmfors. See on argument euroga liitumise kasuks. „Praegu liitumise probleem on see, et tegelikult te ei tea, millega te liitute, sest kriiside lahendamise mehhanism – mis sisaldab suurt n.ö moraalset riski – on improviseeritud ilma uute eelarvereegliteta, mis välistaksid tulevikus taoliste olukordade teket. Nii võtate endale selge riski.“

Calmfors usub, et Eestil on väljavaateid euroalal pareminigi toime tulla kui mõnel praegusel euroala riigil.

„Huvitav on võrrelda Eestit ja Kreekat näiteks. Olete saavutanud palkade kärpimisega sisemise devalveerimise, mis teid nüüd kriisist välja aitab. Hinnad ja palgad on ilmselgelt kohanemisvõimelised, mis muudavad teid rahaliidus osalemiseks sobivamaks kui seda on nii mõnigi euroala tänane liige,“ ütles Calmfors.