Nõukogudest, emotsioonitult

Minu põhimõtteline seisukoht on, et põhiseadus ei takista riigikogu liikmel olla äriühingu nõukogu liige. Põhiseaduse paragrahv 63 keelab riigikogu liikmel olla muus riigiametis. Nagu varem olen öelnud, pean nõukogu liikmelisuse käsitlemist riigiametis olemisena äärmiselt küsitavaks seisukohaks, mida mina ei toeta. Seega puudub mul veendumus ja järelikult alus riigikohtule vastava taotluse esitamiseks, et riigikogulaste äriühingute nõukogudes osalemist välistada. Ääremärkusena - kui eeldada, et nõukogu liikmelisus on riigiamet, kas siis oleksid riigiametis ka need isikud, kes ei ole riigikogu liikmed?

Ei saa unustada, et Eesti on parlamentaarne riik. Riigikogu liige saab valituks osutudes vaba mandaadi. Riigikogu liige ei ole äriühingu esindaja parlamendis. Tal on vaba mandaat. Mõistetavalt toob nõukogu liikmelisus riigikogu liikmele kaasa vastutuse, mis on reguleeritud erinevates seadustes (äriseadustik, riigivaraseadus) ning millest riigikogu liige peab äriühingu nõukogus lähtuma, vastutades isiklikult. Tuleb rõhutada, et äriühing on seaduste raames iseseisev isik, mida ei tohiks käsitleda ministeeriumi osakonnana. Ministeeriumi osakond ei oma kasumi teenimise eesmärki, seevastu äriühingu eesmärk on kasum (kui omanik ei ole sõnaselgelt mingit muud eesmärki püstitanud).

Teemaga seondub küsimus, miks ja millistes valdkondades peab riik ettevõtluses osalema. Mis on siin avalik huvi, millised on riigi eesmärgid ja nõukogu liikme kui riigi esindaja ülesanded? Kui riik osaleb ettevõtluses, mis maailmas on suhteliselt tavaline, tekib paratamatult võimalus igasugusteks probleemideks, peale väga erinevate põhjuste ainuüksi näiteks seetõttu, et riik, olles üldkohustuslike reeglite kehtestaja (kes ei tohiks endale teha erandeid ja privileege), peab ise reegleid järgima.

Kui eeldame turul vaba konkurentsi, peab riik neidsamu reegleid järgima, kui ta tegutseb ettevõtluses ja on asutanud äriühingu.

Lisaks õiguslikele küsimustele, mis vajavad seadusandja tasandil selgeksrääkimist ja sätestamist, on selles teemas kahtlemata eetiline ja sisuline pool. Kui ollakse liige kuni üheksas nõukogus, tekib õigustatud küsimus, milline on inimese tegelik kompetents neis valdkondades, ajalimiit ja sisuline töövõime, et riigi huve tegelikult esindada.

Kuigi riigikohus tunnistas 02.11.1994. a otsusega põhiseadusega vastuolus olevaks riigikogu liikmete nimetamise riigiettevõtte haldusnõukogu esimeheks või liikmeks, on praeguseks Eesti õiguskord oluliselt muutunud (sh riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutest osalemist reguleerivad õigusaktid). Samuti on kehtetuks tunnistatud riigikogus 24.03.2004. a vastu võetud riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus, mis nägi ette riigi esindaja kohustuse täita nõukogu töös osalemisel teda määranud või tema valimiseks või määramiseks ettepaneku teinud ministri antud suuniseid ja teatud juhul ka rahandusministri suuniseid. Kehtiv riigivaraseadus, mis reguleerib riigi osalemist eraõiguslikes juriidilistes isikutes, analoogilist kohustust sellisel kujul ette ei näe.

Riigikogus on menetluses kaks riigikogu liikme staatuse seadust muutvat eelnõu (201 SE ja 429 SE), mis reguleerivad erinevalt riigikogu liikmete nimetamist riigi esindajana riigi osalusega äriühingu, riigitulundusasutuse või riigi asutatud sihtasutuse nõukogusse. Põhiseaduskomisjon on palunud õiguskantsleri arvamust neile eelnõudele. Minu arvamus on koostamisel.