Norra esindajad hindasid toetusraha kasutamist kõrgelt

Kohtumisel tõdeti, et kõik Eestis käimasolevad projektid kulgevad plaanipäraselt ning tõenäoliselt saab Eestile eraldatud 481 miljonit krooni tähtaegselt kasutatud.  ning Keila terviseradade rajamist, mis juba sel talvel pakkus rõõmu suusasõpradele, aga ka SOS lasteküla noortele.

 "Norrakad jäid meie projektide elluviimise ja raha kasutamisega rahule. Selleks on ka põhjust, sest Eesti on muu hulgas toetuse väljamaksetelt 13 toetust saava riigi seas 63 protsendiga esikohal,” kommenteeris kohtumist rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. "Kolmekümne ühest üksikprojektist on kümme lõpetatud ning ülejäänud kulgevad plaanitult ning lõpetatakse hiljemalt järgmise aasta aprilliks.” Üks ulatuslikumaid Eestis raha saavaid valdkondi on mõisakoolid, mille renoveerimine ilma toetusrahata võtaks viie aasta asemel umbes 40 aastat. Toetust on saanud Väätsa, Puurmanni, Laupa, Koigi, Olustvere, Kiltsi, Kõpu, Rogosi ja Vasta mõisad. Inimesi enim mõjutavatest projektidest võib nimetada üle-eestilist ühistranspordi andmebaasi www.peatus.ee

 Kolm Euroopa majanduspiirkonna riiki - Norra, Island ja Liechtenstein - toetavad 13 Euroopa Liidu liikmesriiki. Toetamise eesmärgiks on investeeringu- ja arendusprojektide rahastamise kaudu kaasa aidata sotsiaalsete ja majanduslike erinevuste vähendamisele laienenud Euroopa majanduspiirkonnas. Eesti saab aastatel 2005-2009 Norra ja EMP toetusi ligi 481 miljonit krooni. Projektide lõpetamise tähtaeg on aprill 2011.