Sakslaste kasinuse hind

Majanduses võib ees oodata pikk stagnatsioon, kui suure kaubandusülejäägiga riigid nagu Saksamaa või Hiina senisest rohkem tarbima ei hakka ja uut nõudlust ei loo, hoiatavad majanduseksperdid.

Saksamaa ei taha aga eduka ekspordimudeli hülgamisest midagi kuulda ja nõuab teisteltki riikidelt pigem kasinust ja kokkuhoidu.

"Me ei loobu oma tugevusest üksnes seetõttu, et meie eksporti ostetakse enam kui teiste riikide eksportkaupu," ütles Saksamaa kantsler Angela Merkel eile Saksmaa parlamendis toimunud eelarvearutelul. "See oleks Euroopa konkurentsivõime seisukohast vale vastus."

Prantsusmaa üleskutse

Debatt lahvatas sel nädalal uue hooga, kui Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde kutsus esmaspäeval ajalehes Financial Times ilmunud intervjuus Saksamaad üles oma kaubandusülejääki vähendama, et luua nõudlus Euroopa nõrgemate riikide ekspordikaupadele ning nad sel moel võlaprobleemidest kiiremini välja aidata.

"Pole kahtlust, et Saksamaa on viimase kümne aastaga oma konkurentsivõimet oluliselt parandanud, hoides tööjõukulud tugeva kontrolli all," ütles Lagarde. "Ma ei ole aga kindel, et see on pikas perspektiivis ja kogu eurogrupi jaoks jätkusuutlik mudel," lisas ta.

Saksamaa kaubad on püsinud konkurentsivõimelised tänu napile palgatõusule, millega ametiühingud nõustusid, et töökohad piiri taha ei pageks. Eratarbimine ja sellega teiste riikide eksport Euroopa suurimale turule aga kannatab. Kreeka näiteks müüs Saksamaale mullu kaupa 1,8 miljardi euro väärtuses, importis aga 6,5 miljardi euro eest.

Saksamaa vaidleb vastu

Erinevustest euroala riikide konkurentsivõimes on saanud tõsine probleem, tõdesid äsja Brüsselis ELi rahandusministrid. Visalt majandust reforminud Saksamaa ei taha aga epistlit vähem edukatelt reformiriikidelt.

"Kõik riigid peavad pingutama, et oma konkurentsivõimet tõsta," ütles Saksamaa aserahandusminister Jörg Asmussen pärast ministrite kohtumist. "Need riigid, mille konkurentsivõime on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, peavad pingutama seda rohkem."

Üldises nõudluse defitsiidis on euroala nõrgematel riikidel raske end sel moel jalule tõsta, hoiatas FT kolumnist Martin Wolf. See võib tuua pika majanduslanguse koos ettenägematute poliitiliste tagajärgedega.

tasub teada

Kui Lõuna-Euroopa säästukuurile pöörab, kannatab ka Saksamaa ise – Kreeka, Itaalia, Portugali ja Hispaania arvele langes mullu 12% Saksamaa ekspordist.Euroala osakaal Saksamaa ekspordis on 43%.Eksport on Saksamaa peamine kasvumootor – läinud aasta viimases kvartalis kahanes eratarbimine 1%, eksport kasvas 3%.Saksamaa on eurost üks suuremaid kasusaajaid: Saksa enda valuuta oleks tugevam, mis pärsiks eksporti; laenuraha hind on eurotsoonis odavam; tehingukulud on madalamad ja valuutariskid väiksemad; vahetuskurss on stabiilsem.