Õppejõud: õiguskaitses pole tühikut

Koosolekul kuulati ettekandeid kahju hüvitamisega karistamise teemal ning diskuteeriti riigikokku saadetud nn allikakaitse eelnõu üle, millega tahetakse muuta ringhäälingu- ja võlaõigusseadust ning kriminaalmenetluse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

„Kui sul on hea õigusnõustaja, siis võib kannatanu põhimõtteliselt saada ka täna sama palju raha nagu saadakse Saksamaa, USA või Prantsusmaa õiguse alusel,“ kummutas Sein ümber väite, justkui ei võimaldaks praegune seadusandlus pressi poolse õigusrikkumise korral kannatanule piisavalt õiguskaitset.

„Näiteks võlaõigusseaduse alusel saaks alusetu rikastumise nõudena nõuda välja kogu kahjutekitaja poolt saadud tulu ehk siis pahauskse õigusrikkuja vastu saab esitada saadud tulu väljamõistmise nõude,“ rääkis Sein. „Lisaks tulu väljanõudmisele saab nõuda ka mitterahalise kahju hüvitamist, samuti saab nõuda õigusrikkumisest hoidumist.“

Sein lisas, et Eestis on seni mittevaralise kahju eest siiski mõistetud välja suhteliselt väikesesummalisi hüvitisi. Tema andmeil küündis suurim välja mõistetud summa 200 000 kroonini. Tegu oli kaasusega, kui ajakirjanduses avaldati inimese nimetähed, nii et oli aru saada, et just tema oli kuriteo ohver.

Seini sõnul on 200 000 krooni täiesti arvestatav summa. „Näiteks Austria meediaseadus ütleb, et au teotamise puhul meedias ei peaks hüvitise summa olema suurem kui 16 000 eurot (veidi üle 250 000 krooni – toimetus) ja erandjuhtudel kuni 36 000 eurot,“ tõi Sein võrdluse.

Riigikokku jõudnud eelnõu kohta tegi Sein muu hulgas märkuse, et millegipärast on preventsiooni idee ehk ennetuslikkus sisse kirjutatud kõikide kahjuhüvitamise juhtudele. „Ka täna on kõikidele õiguskaitsevahenditele ju omane preventsiooni efekt,“ lausus Sein. „Seega tegelikult pole seda ju vaja öelda.“