Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ametnikud kisklevad Tallinna Vee kraanide kallal
Ametnike huviorbiiti sattunud Tallinna Vesi on hea ettevõte, kes teenib järjekindlalt korralikku kasumit ja muuhulgas premeerib aktsionäre ka dividendidega.
Veel veebruari lõpus kirjutas endine kolleeg Tõnis Oja, et arvestades ettevõtte 784 miljoni kroonist jaotamata kasumi numbrit, mis aktsia kohta teeks rohkem kui 39 krooni, võiks ettevõte omanikele välja maksta isegi 30 krooni aktsia eest.
Ja tõepoolest, investoritele oleks see igati hea uudis – eriti üle 34protsendilise osalusega Tallinna linnale, kes rahast oma eelarve täitmiseks ilmselt ära ei ütleks. Ka brittide enam kui 35protsendilise osalusega United Utilities saaks sealt tubli osa. See oleks üsna hea põhjus ka tavalisele väikeinvestorile, kes väga tihti aktsiaid osta-müüa ei tavatse, selle ettevõtte omanikeringi astumiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aga sinine taevas Tallinna Vee pea kohal on tõmbumas pilvisemaks. Eelmise aasta lõpus avastas konkurentsiamet, et pealinna monopoolne vee-ettevõte on ülemäära kasumlik ja tema tulukus on oluliselt suurem, kui see oleks kindlate hinnaregulatsioonide tingimustes. Ehk teisisõnu, põhjendatud tulukuse asemel on toimunud mittepõhjendatud rikastumine.
2008. aasta võrdluses Eesti teiste suurte vee-ettevõtetega on Tallinna Vesi konkurentsiameti poolt arvestatud 18,1protsendilise tulukuse määraga tõepoolest üsna palju ees nii 11,8protsendilise tulukusega Narva Veest, kui 1,6 protsendiliste Tartu ja Pärnu veefirmadest. Lisaks ka Euroopa Liidus aktsepteeritud näitaja 7-8protsendilisest piirist. Konkurentsiameti analüüsi järgi oleks Tallinna vee-ettevõtte põhjendatud tulukus 8,3 protsenti ehk praegusest umbes kaks korda madalam.
Monopolide ohjamise seadus tooks (seletuskirja andmetel) jõustumisel kaasa pealinna veehindade 24protsendilise languse. Ühest küljest on tegemist tõelise nuhtlusega aktsionäride jaoks, kelle investeering kaotaks riigi lahkel toetusel umbes poole oma väärtusest (kuigi aktsiahindades toimub kohanemine suure tõenäosusega pisut pikema aja vältel).
Teisest küljest – kuigi suhteliselt vähe lohutust pakkuvana aktsionäridele – saaks veega plädistamine Tallinnas olema kõvasti odavam, mis ilmselt aitaks palju erinevaid vähemkindlustatud inimgruppe. Iseasi, kas keskkonnasäästlikust aspektist oleks ikka väga mõistlik, et odav vesi lubaks tarbimist üsna palju kasvatada neil, kel igakuiste arvete tasumine probleemiks ei ole. Kindlasti hea uudis basseini- ja purskkaevutootjatele!
Riigikogus esimese lugemise läbinud monopolide ohjamise seadus pani viimastel päevadel Tallinna Vee aktsia börsil rallima allamäge. Veefirma aktsionär Elmo Somelar sellest hoolimata aktsiaid müüma ei kipu.
Investeerimispanga LHV analüütik Kristo Oidermaa soovitab Tallinna Vee aktsionäridel mitte ülepeakaela kiirustada ning neutraalse soovitusena oodata üldpildi paranemist.
ASi Tallinna Vesi aktsia on kahe päevaga langenud Tallinna börsil 180,72 kroonilt 156,47 kroonini ehk 13,4%. Tegu on kiireima kahepäevase langustsükliga veefirma nelja ja poole aasta pikkuse börsiajaloo jooksul.
Vilniuse kesklinnas Püha Jaakobi kvartalit haldav ettevõte Orkelos valdymas pakub 18-kuulise tähtajaga võlakirju, mille aastaintress on 9,5%. Eesmärk on kaasata kuni 12 miljonit eurot. Võlakirju pakutakse investoritele olukorras, kus 98,9% kvartali pinnast on välja üüritud, hotelli AC Hotel by Marriott Vilnius tulemused ületavad kavandatut ning järgmisel aastal oodatakse büroopindade üüritulu edasist kasvu.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.