- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,02%318,72
- OMX Riga−0,11%1 013,93
- OMX Tallinn−0,01%2 256,41
- OMX Vilnius−0,25%1 502,59
- S&P 500−0,4%7 561,67
- DOW 300,1%52 347,55
- Nasdaq −0,91%25 136,27
- FTSE 1000,36%10 902,56
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,91
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome ja Rootsi maadlevad tippjuhtide boonuste pärast
Peamiseks võitlustandriks on taas TeliaSonera, kus Rootsi riigile kuulub 37,3% ning Soome riigile 13,7% aktsiatest ning Nordea pank, kus Rootsi riik on Soome Sampo järel teine suurim osanik.
Mullu õnnestus Rootsi valitsusel TeliaSoneras tippjuhtide boonuste maksmine peatada ning sarnane ettepanek tehti ka tänavu. TeliaSonera nõukogu on aga esitanud konkureeriva ettepaneku, mis näeb ette boonuste maksmise ka tippjuhtidele. Soome riik on taas püüdnud Rootsi poolt meelt muutma veenda, kuid tulutult, kirjutab tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri.
„See on kahetsusväärne,“ ütles Kari Järvinen, valdusfirma Solidium juht, mille kaudu Soome riik on osanik TeliaSoneras. „Rootsi riik teeb TeliaSoneraga poliitikat, selle asemel, et lähtuda sellest, mis oleks firmale parim.“
Kaalukausil on seega kaks konkureerivat pakkumist tippjuhtide tasustamiseks ning tänu oma suurele osalusele võib Rootsi riigi tahe ka tänavu peale jääda, kirjutas Dagens Industri.
Nordeaski võib vaidlus laheneda nii nagu mullu, kus Rootsi valitsusel ei õnnestunud oma tahet maksma panna.
Nordea nõukogu ettepanek 25. märtsil toimuvatele aktsionäride koosolekule on maksta tippjuhtidele ka boonuseid, kokku 2,8 miljardit Rootsi krooni. Rootsi riik on taas esitanud ettepaneku piirduda tippjuhtide puhul vaid põhipalgaga.
„Töö tulemuslikkusega seotud tasu on suure finantsteenuste kontserni juhtimiseks vajalik,“ ütles läinud nädalal agentuurile Bloomberg Nordea panga suurima osaniku Sampo nõukogu esimees Björn Wahlroos. „Pea kõik teised Nordea aktsionärid on mõistliku tulemuspalga suhtes positiivselt meelestatud.“
Nordea kontserni juhi Christian Clauseni seisukoht on, et pank vajab boonuste süsteemi, et kindlustada endale konkurentsis teiste suurte Euroopa pankadega head töötajad.
Seotud lood
TeliaSonera juht Lars Nyberg siiski sai eelmise aasta eest boonust. TeliaSonera eelmise aasta kevadine üldkoosolek otsustas juhtide boonused ära jätta.
Täna Rootsi päevalehes Dagens Nyheter avaldatud arvamusartiklis põhjendavad Nordea panga kontserni juht Christian Clausen ning nõukogu esimees Hans Dalborg, miks pank ei kavatse hiigelboonuste maksmisest loobuda.
Soome riik ei ole nõus Rootsi valitsuse
otsusega peatada boonuste maksmine TeliaSonera tippjuhtidele, kirjutab Rootsi
päevaleht Dagens Nyheter.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
4
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele