Parima noore ajakirjaniku preemia võitis Kadri Bank

Preemia vääriliseks pidas žürii Kadri Banki 11. detsembri Äripäevas ilmunud artiklit „Jäärapäisus viis miljonid Eestist mööda“. Teisteks noore ajakirjaniku preemia nominentideks olid Tiiu Laks Eesti Päevalehes mullu 19. detsembril ilmunud intervjuuga „Andrus Vaarik: elu ei tasu mossitamise peale raisata“ ning Anniki Leppiku Pärnu Postimehes 24. märtsil ilmunud reportaažiga „Autovõhiku käsipesueksam koolipoisi kolmele“.

Eelmisel aastal võitis parima noore ajakirjaniku preemia Ralf-Martin Soe Äripäevas ilmunud artikliga „1000 kroonine imedoos“. Üle-eelmisel aastal võitis aga sama preemia Äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan, kes sel aastal tunnistati Eesti parimaks uurivaks ajakirjanikuks ning pälvis 40 000 Rootsi krooni suuruse Bonnieri preemia.

Nimetatud preemiat annavad igal aastal välja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1984. aasta vilistlased Eve Rohtla, Hans H. Luik, Rein Sikk, Margus Mets, jt. Preemia eesmärgiks on tõsta noorte ajakirjanike professionaalset taset ning preemiaga tunnustatakse kuni 25-aastase kirjutava ajakirjaniku tööd intervjuu- või reportaažižanris.

Aasta ajakirjanikuks valiti Eesti Päevalehe ajakirjanik Jaanus Piirsalu. Aasta ajakirjaniku tiitli nominentideks nimetati veel Äripäeva ajakirjanik Koit Brinkmann, Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus.

Aasta ajakirjaniku tiitel antakse kirjutavale ajakirjanikule tema viimase aasta väljapaistva töö eest. Preemia suuruseks on 70 000 krooni (neto) ja sellele lisandub hinnaline meene.

Eelmise aasta parima uudise preemia võitsid ajakirjanikud Madis Jürgen, Tarmo Vahter ja Janar Filippov artikliga „Lastesõber Kaur Hansonit süüdistatakse pedofiilias“, mis ilmus 26. novembril Eesti Ekspressis. Parima uudise nominentideks nimetati veel Teet Roosaar 18. novembri Pärnu Postimehes ilmunud uudisega „Vello Järvesalu lahkus töölt 619 319 kroongia“ ja Raimo Poom Eesti Päevalehes 28. jaanuaril ilmunud uudisega „Reformipartei arutab teise pensionisamba riigi maksete lõpetamist“. Preemia suuruseks on 10 000 krooni (neto).

Parima olemusloo preemia võitis Priit Pullerits Postimehe Arteris 26. septembril ilmunud looga „Esileedi Evelin Ilves läheb Kaleviga kommisõtta“. Selles kategoorias nimetati nominentideks veel Peeter Ernits Maalehes 9. juulil ilmunud looga „Suure pere ema teab, kuidas 30 krooni eest valmistada tervelt neli rooga päevas“ ja Sulev Vedler Eesti Ekspressis 23. aprillil ilmunud looga „Tüngameister: „Siit tuleb vaid verd, sitta ja pisaraid!““. Preemia suuruseks on 10 000 krooni (neto).

Parima arvamusartikli preemia võitis Andrus Kivirähk 20. juunil ilmunud looga Eesti Päevalehes „Ivan Orav on lahkunud“.  Nominentideks nimetati veel Andres Ammas 23. mail Lääne Elus ilmunud arvamusega „Toompeal toimuv läheb üle piiri“ ja Kadri Ibrus Eesti Päevalehes 19. augustil ilmunud arvamusega „Perevägivald: küsimus on inimõigustes“. Preemia suuruseks on 10 000 krooni (neto).

Autor: Aivar Hundimägi, Anne Oja