Läti keskpanga juht: latt ei ole ülehinnatud

Tänavu võib Läti jooksevkonto ülejääk kasvada 11,3%le SKPst võrreldes läinud aasta 9,5%ga, ütles Rimsevics Riias Briti kaubandus-tööstuskoja üritusel, vahendas agentuur Bloomberg.

Jooksevkonto, mis näitab laias laastus raha sisse- ja väljavoolu riigist, pööras plussi, kui Läti SKP kahanes mullu 18%, tööpuudus kasvas neljandas kvartalis 19,7%le ning nõudlus impordi järele järsult vähenes.

Buumiaegadel, mil majandus kasvas 10% tempos, küündis jooksevkonto defitsiit juba 20%le SKPst. See pani turud muretsema lati fikseeritud kursi pärast – kardeti, et laenuraha järsk lõppemine defitsiidi rahastamiseks võib kaasa tuua valuutakriisi.

Rimsevics tunnistas, et aeg on näidanud, et ökonomistidel nagu New Yorgi ülikooli professoril Nouriel Roubinil, oli osaliselt õigus.

Läti pidi paluma IMFi abi, mis aitas fikseeritud valuutakursi säilitada. Abi tingimuseks olid järsud kärped avaliku sektori kuludes ja palkades, et taastada buumi ajal käest lastud konkurentsivõime. Sellest tingitud eratarbimise järsk langus on aidanud jooksevkonto plussi viia - impordinõudlus vähenes järsult. Töö tootlikkus tunni kohta kasvas Lätis kolmandas kvartalis 13,7% ning eksport kasvas detsembris 4,4%.

2010. aasta eelarve, mis parandab eelarvepositsiooni 500 miljoni lati (11 miljardi Eesti krooni) võrra, tõstab Rimsevicsi sõnul riigi usaldusväärsust, mida kajastavad ka oluliselt alanenud rahaturu intressid.

Läti riik müüs eile 8 miljoni lati (176 miljoni krooni) ulatuses kaheaastase tähtajaga võlakirju, kus keskmiseks intressimääraks kujunes 6,07%. Lisaks müüs Läti 8 miljoni lati väärtuses aastase tähtajaga võlakirju (tulususe määr 5,135%) ning samas koguses kuuekuulise tähtajaga võlakirju (tulususe määr 3,415%).

Võrdluseks oli läinud aasta 8. oktoobril aastase tähtajaga Läti riigi võlakirjade intressimäär 14,75%.