Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Repliik: ametnike looritamine annab vastupidise tulemuse
Eile otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon üksmeelselt, et kaitseministeerium, siseministeerium, kaitsevägi ja riigikantselei vajavad ametnike looritamise privileegi, sest nii saab Eesti end kaitsta välisluurajate uudishimu eest.
Seega saab riik peatselt saladuseks jätta nende ametnike nimed ja kontaktandmed, kes tegelevad riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamisega ning jälitustegevuse, kaitseväeluure või julgeolekuasutuste töö korraldamise ja koordineerimisega. Samuti ei saa avalikkus edaspidi teada, kes on ametnikud, kes analüüsivad ja kavandavad Eesti või NATO julgeoleku- ja kaitsepoliitikat.
Minu meelest annab see salastamine täpselt vastupidise efekti – kui praegu nende nimetatud asutuste töötajate kontaktid kodulehelt kopeerida, saab juba mõne nädala pärast kodulehelt kaduvate inimeste nimede põhjal järeldada, kes täpselt Eestis nimetatud saladustega tegelevad.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.