Islandi president ei andnud võlaikkele heakskiitu

„Islandi konstitutsiooni nurgakiviks on, et kõrgeim kohtunik seaduse kehtivuse üle on rahvas,“ ütles Grimsson täna Reykjavikis ajakirjanikele.

President vetostas eelnõu pärast seda, kui enam kui 60 000 islandlast riigi 320 000 elanikust oli andnud oma allkirja petitsioonile, mis palus presidendil seadus kinnitamata jätta. Presidendi otsus tähendab seda, et Islandi parlamendil tuleb eelnõust kas loobuda või küsimus rahvahääletusele panna, vahendas agentuur Bloomberg. Arvamusküsitluse järgi on 70% Islandi elanikest eelnõu vastu.

Samas riskib presidendi otsus rikkuda Islandi suhted mitmete välisriikidega ning õõnestada IMFi eestvedamisel kokku pandud abiprogrammi Islandi majanduse jaluleaitamiseks.

Eelnõu kohustanuks Islandi Suurbritannialt ja Hollandilt laenu võtma, et korvata nende riikide hoiustajatele Islandi Landsbanki pankrotist osaks langenud kahjud. 31. detsembril toetas Islandi parlament napi enamusega (33 poolt 30 vastu) valitsuse garantii andmist Briti ja Hollandi hoiustajatele, millest on ühtlasi kujunenud eeltingimus IMFi eestvedamisel Islandile kokku pandud 4,6 miljardi dollari suuruse abilaenu väljamaksmiseks.

Kuna aga teise riigi hoiustajate garantiide osas selgeid reegleid ei ole, on küsimuse lahendamine veninud. Islandi maksumaksjad ei leia, et nemad peaksid kinni maksma erapanga eksimused. See teeks iga Islandi elaniku kohta 12 000 eurot ehk ligi 188 000 Eesti krooni.

Briti rahandusminister Alistair Darling ütles eile, et kui Island Icesave’i kokkulepet ei kinnita, „muudab see asjad palju keerulisemaks“.

Eelnõu järgi oleks Islandi valitsus võtnud omale kohustuse korvata 3,8 miljardit dollarit Briti ja 1,7 miljardit dollarit Hollandi hoiustajatele.

Islandi Landsbanki, Glitnir Banki ja Kaupthing Banki kollaps läinud aasta oktoobris sundis Islandi IMFilt abi paluma. Kokku pandud abipaketis on IMFi osa 2,1 miljardit dollarit ning ülejäänud 2,5 miljardit dollarit tuleb teistelt Põhjala riikidelt.

Grimssoni veto võib kaasa tuua ka Islandi tänase valitsuse kukkumise, hoiatas Islandi parlamendi eelarvekomitee asejuht Bjorn Valur Gislason.

Islandi peaminister Johanna Sigurdardottir, kelle valitsus on viimase aasta töötanud selle nimel, et Islandi finantssüsteem pankade kollapsi järel uuesti jalule saada, ütles läinud kuul, et pankade rekapitaliseerimine on lõpetatud ja kreeditoridega kokkulepped sõlmitud. Islandi kolm suurimat panka kukkusid kokku 2008. aasta oktoobris, jättes üles nõudeid vähemalt 80 miljardi dollari ulatuses.

Reitinguagentuur S&P muutus detsembri lõpus Islandi BBB- reitingu väljavaate negatiivsest stabiilseks, märkides, et hoiuste kompenseerimise eelnõu ratifitseerimine annab olulise panuse selleks, et Islandile oleks 2010. aastal tagatud vajalik välisfinantseerimine.

Ka Fitch, mis on Islandile andnud spekulatiivsest järgust vaid pügala võrra kõrgema reitingu, ütles detsembris, et Icesave’i kokkuleppel on määrav roll, kas Islandi reitingut langetatakse või mitte.