"Kõik seaduse muudatused, mille tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus ning mis aitavad neil rohkem keskenduda oma põhitegevusele, parandavad ettevõtluskliimat. Ettevõtluskliima osas konkureerime pidevalt teiste riikidega, mistõttu ei saa Eesti endale lubada otsuseid, mis meie ettevõtluskeskkonda või ettevõtjate konkurentsivõimet halvendaks," tõdes ta.
Kattago sõnul on muudatused maksupoliitikas tõenäoliselt paratamatud. Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks on oluline teha planeeritavate muudatuste osas eelnev põhjalik majandusmõjude analüüs, soovitas ta.
Majandusolukorra paranemisel võiks üle vaadata oma pikaajalised strateegiad, mis võisid rasketel aegadel tahaplaanile jääda, sest keskenduda tuli ellujäämisele.
"Riigi ettevõtluspoliitika pikaajalised eesmärgid ei ole muutunud: toetatakse ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste arendamist, aidatakse ettevõtjaid investeerimisel uutesse tehnoloogiatesse, abistatakse ettevõtjaid eksporditurgudele minemisel ning läbi õiguskeskkonna arendamise vähendatakse ettevõtjate halduskoormust," rääkis ta tööst uuel aastal.
Ta lisas, et endiselt jätkub ka eurorahade kasutamise periood ning ettevõtjatel on võimalus leida rahalist tuge oma tegevuste elluviimisel, mida tasub kindlasti kasutada. Taotlemise lihtsustamiseks alustab näiteks EAS veebipõhise iseteeninduskeskkonna rakendamist, mis aitab ettevõtjatel säästa aega ning parandab menetlusprotsessi kiirust.
"2010. aastaks on planeeritud ettevõtjateni viia üle 1,9 miljardi krooni toetuseid, mis on üle kolme korra rohkem kui oli planeeritud käesolevaks aastaks. Plaanis on korraldada tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringute toetusmeetme kolmas taotlusvoor, arendada eksporditurunduse toetusmeetmeid ning teadus- ja arendustöö programme," rääkis Kattago.