Simson: maamaksu tuleb riigieelarvest kompenseerida

Linnade ja valdade põhiseaduslike ülesannete täitmiseks loob Simsoni sõnul aluse just tulubaas, millest olulisemad on maamaks ja tulumaks.

"See on omavalitsuste iseseisva valitsemise alustala. Ettepanek võtta omavalitsustelt maksutulud surub linnad ja vallad tõsisesse rahalisse kitsikusse. Isamaa ja Res Publica Liit ei kipu siin arvestama paljude väikevaldade praeguse rahalise seisuga," kommenteerides ta IRLi ettepanekut seada maamaksule 960kroonine ülempiir.

"Kuigi valla või linnakodanikule võib maamaksu alandamine esmalt tunduda õiglane, tähendab see, et linnavalitsuselt pole sel juhul enam mõtet abi loota," sõnas ta. "Maamaks laekub omavalitsuste eelarvesse, nendest vahenditest hooldatakse ja luuakse  teede-, kanalisatsooni- ja veevõrke ning tagatakse teised kohalikele elanikele olulised hüved," rääkis Simson.

Arvestades, et riik on niigi vähendanud omavalitsuste tulubaasi, suurendades samal ajal kohustusi, ei suuda omavalitsused tema kinnitusel tagada maksukärbete korral vajalikke teenuseid.

"IRLi ettepanek näitab veelkord, et omavalitsusi püütakse käsitleda vabariigi valitsuse käepikendusena, eirates nende rolli eraldiseisva demokraatliku võimutasandina. Katsed teha lõikeid ja anda lubadusi omavalitsuste arvelt toonitavad pigem riigi rahakotiga kehva ümberkäimist," märkis ta.

Keskerakonna fraktsioon esitas maamaksuseadusele muudatusettepanekud, mis annaks edaspidi võimaluse tasuda maamaksu osamaksetena ka neil, kelle arve jääb alla tuhande krooni.

Keskerakond esitas ka ettepaneku maamaksu piirmäära jätmiseks 20 kroonile. Eelnõu kohaselt tõuseb piirmäär 50 kroonile, mistõttu väheneb kohalikele omavalitsusele laekuv tulu kokku 4,2 miljoni krooni võrra. Kolmeteistkümnel omavalitsusel väheneks maamaksutulu üle 5%.

Riigikogu rahanduskomisjon arutab maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanekuid 14. detsembril.