Inspektsioon: Siseinfo kuritarvitamisest SEB Enskildas teatas teine turuosaline

Kessler rääkis, et seaduses on ette nähtud, et kui ühel turuosalisel on turu kuritarvitamise kahtlus, st. et keegi isik, kasutades turuosalise teenust, kuritarvitab turgu, siis ta peaks sellest finantsinspektsioonile teada andma.

„Üks turuosaline andiski meile teada, et sellised imelikud lood on toimumas, et äkki tahame uurida. Siis vaatasimegi jooksvalt järgi, et millega on tegu, ja ennäe, mis kõik välja tuli,“ rääkis Kessler, kuidas uurimine SEB-s alguse sai. See turuosaline on mingi teine pank või investeerimisühing, ütles Kessler, aga nime ei olnud ta valmis täpsustada.

Kessler selgitas lähemalt, kuidas turuosalisel kahtlus tekkis. Kui kuskil pangas teha väärtpaberitehinguid, sealhulgas osta optsioone, siis optsiooni teiseks pooleks on ju keegi, kas pank või investeerimisühing, ja kui see pank või ühing näeb, et selliseid optsioone tehakse imelikul, tundlikul ajal, ja tavapärasest erinevas mahus, siis võib ju tekkida selline kahtlus. "Eks see on iga panga sisetunde küsimus, mis tekib või mitte, ja antud juhul tekkis selline kahtlus," märkis ta.

Miks asi üldse kriminaalmenetluseni jõudis, põhjendas Kessler, et siiani ei ole finantskuritegude uurimine olnud riigi prioriteet. „Nüüd aga tundub, et see on meie rõõmuks muutunud,“ tõdes ta. „Eks me aitasime oma nõuga prokuratuuril ja politseil ka seda asja edasi viia.“

Kokkuvõttes, mis nüüd muutub, on Kessleri hinnangul see, et on olemas hea koostöö, nii et kui mingi kahtlane juhtum tõstatub, siis viib inspektsioon ka kohe selle nii-öelda kohtuküpseks. „Asjad ei jää õhku rippuma,“ lubas ta, mainides, et erinevaid uurimisi on hetkel inspektsioonil ka töös.

„Mulle on kogu aeg räägitud sellist juttu, et Eesti turg on nii väike, et siin keegi ei tee midagi, et siin ei saagi paha tegemisega raha teenida,“ rääkis Kessler. Tema on aga enda sõnul kogu aeg veendunud olnud, et see jutt on jama, et kui vähegi võimalust, siis osa inimesi, kel õiguskultuuri ei ole, ikka üritatab. „Praktika nüüd seda ka kinnitab,“ rõhutas Kessler.

Millal võiks asi jõuda kohtuistungini, selgitas Kessler, et kuna tegemist on kokkuleppemenetlusega, mis tähendab, et antud isik (Dmitri Vassiljev –toim) on ennast süüdi tunnistanud, kellega prokurör on teatud asjad kokku leppinud, minnakse kohtusse, kus kohtunik otsustab, kas ta nõustub selle kokkuleppega või mitte. „Enamasti kipuvad olema nõus. See peaks ka suhteliselt kiiresti käima,“ uskus ta.