- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,79%7 736,52
- DOW 301,71%54 085,88
- Nasdaq 2,59%26 584,99
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,95
- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,79%7 736,52
- DOW 301,71%54 085,88
- Nasdaq 2,59%26 584,99
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vitsur Swedist: kriisi kulminatsioon on möödas
Swedbanki kolmanda kvartali kahjum oli
Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri jaoks ootuspärane ja erilist
emotsiooni ei tekitanud. Tema hinnangul on kriisi kulminatsioon möödas.
„Kriisi murdumise hetk oli kevade ja suve vahel,“ uskus ta. „Kui uut languselainet ei tule, siis see aasta jääb laenukahjumite kohapealt kõige halvemaks. Eks tulevik näitab.“
Swedbanki tuludele avaldasid kolmandas kvartalis lisaks laenukahjumitele mõju ka madalad turuintressid. Vitsur möönis, et intressid on maailmas praegu ka ajalooliselt madalad.
„Ega keegi ei oska praegu ütelda, kuidas maailmas inflatsioon hakkab kulgema ja kuidas suured keskpangad Ameerikas ja Euroopas hakkavad taas intresse muutma ning kuidas see meid mõjutab. See on praegu küsimus number üks, millele keegi vastata ei oska,“ toonitas ta.
See, et intressid ükskord tõusma hakkaksd, sõltub Vitsuri sõnul tegelikult ju sellest, kui kiiresti majandus taastuma hakkab ja kui palju hakkab inflatsioon ähvardama. „See noateral kõndimise trikk on alles ees,“ sõnas ta.
„Täna alles hoiatas Krugman (Princeton University professor ja Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman – toim), et Ameerika pangad pole ettevõtlusele veel laenama hakanudki. Ta soovitas, vähemalt ajutiselt, osa panku natsionaliseerida, et lõpuks ettevõtlus ka raha saaks,“ rääkis Vitsur.
Selline kindel reaalmajanduse paranemine Vitsuri hinnangul on alles ees, kuna praegu ikka veel on abipakettide mõju, mida tajutakse. „Ega kriis ei ole veel selles mõttes läbi, et oleks kindel tõus alanud,“ märkis ta.
Usalduse taastumisest pangandussektoris ja raha väljaviimise peatamisest rääkides arvas majandusekspert, et kui vaadata rahajääke, siis kõige rohkem viidi raha Eestist välja siis, kui olid suured lootused ja inimestel raha palju, mitte nüüd.
„Raha väljavool oli suurem siis, kui me investeerisime rohkelt Lätti, Bulgaariasse, Rumeeniasse, Armeeniasse, Aserbaidžaani ja Ukrainasse. Kui praegu vaadata nii äriettevõtete kui ka üksikisikute hoiuste rahajääke pankades, siin on kõikumised väga väikesed – 1% siia-sinna,“ toonitas ta.
Seotud lood
Vaatamata esimestele stabiliseerumise
märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi
majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit
krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
"Et Swedbank on kahjumis, on üsna loomulik,
sest riskid, mis headel aegadel võeti ilma piisavate puhvriteta, annavad
tagasilööke,“ kommenteeris pangandusprofessor Mart Sõrg lühidalt.
Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles
täna Swedbanki kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et panga
hinnangul ulatub laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht 7,5-22,6
miljardi Eesti kroonini.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Enimloetud
1
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
- ST
Võlakirju saab märkida 14. augustini
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
- ST
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele