- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,34%303,14
- OMX Riga0,04%938,78
- OMX Tallinn0,4%2 001,92
- OMX Vilnius0,2%1 312,6
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,65%9 837,77
- Nikkei 2251,31%49 642,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,71
- OMX Baltic0,34%303,14
- OMX Riga0,04%938,78
- OMX Tallinn0,4%2 001,92
- OMX Vilnius0,2%1 312,6
- S&P 5000,79%6 774,76
- DOW 300,14%47 951,85
- Nasdaq 1,38%23 006,36
- FTSE 1000,65%9 837,77
- Nikkei 2251,31%49 642,85
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,14
- EUR/RUB0,00%93,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swedbanki Balti panganduse kahjum 3,6 mld krooni
Balti riikidest sai Swedbank kolmandas
kvartalis 2,39 miljardit Rootsi krooni (3,6 miljardit Eesti krooni) kahjumit
võrreldes 2,66 miljardi Rootsi krooniga teises kvartalis ning 1,04 miljardi
Rootsi krooniga aasta tagasi samal perioodil.
Tulemus oli parem SME Direkti analüütikute ootustest, kes prognoosisid kahjumiks keskmiselt 2,59 miljardit Rootsi krooni.
Intressitulu teenis pank kolmandas kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 42% vähem ehk 955 miljonit Rootsi krooni (mullu 1,6 miljardit SEKi), teise kvartaliga võrreldes oli langus 17%. Teenustasutulu oli 460 miljonit SEKi, mis läinud aasta sama perioodiga võrreldes oli 2% väiksem ning teise kvartaliga võrreldes 8% suurem.
Kogutulu Balti riikidest ulatus kolmandas kvartalis 1,877 miljardile Rootsi kroonile analüütikute prognoositud 1,742 miljardi Rootsi krooni asemel. Aastatagusega võrreldes on tulud kahanenud 21% ning eelnenud kvartaliga võrreldes 2%.
Kulud kasvasid eelnenud kvartaliga võrreldes 45%, 885 miljonile Rootsi kroonile, aastatagusega võrreldes on kulud 6% vähenenud.
Kulu-tulu suhe oli 0,47.
Laenukahjumid (neto) kahanesid teise kvartaliga võrreldes 16%, 3,33 miljardile Rootsi kroonile. Aasta tagasi olid laenukahjumid kolmandas kvartalis 405 miljonit Rootsi krooni. SME Direkti analüütikud prognoosisid kahjumiks 3,532 miljardit Rootsi krooni.
„Näeme Balti panganduses märke, et laenude kvaliteet ei halvene enam sellises tempos nagu seni,“ kirjutab oma kommentaaris Swedbanki kontserni juht Michael Wolf.
„Uute võlgnevuses laenude osakaal on kolmandas kvartalis olnud mõnevõrra väiksem kui teises kvartalis ning usume jätkuvalt oma prognoosi, et uute võlgnevuses laenude osakaal on 2009. aasta teisel poolel väiksem kui esimesel,“ kirjutas Wolf.
Vaadates arenguid Swedbanki Balti panganduses perioodil jaanuarist septembrini, on laenukahjumid kasvanud läinud aasta sama perioodi 823 miljonilt Rootsi kroonilt 11,5 miljardile Rootsi kroonile.
Perioodi kahjum on 7,1 miljardit Rootsi krooni võrreldes läinud aastal teenitud 3,2 miljardi Rootsi krooni suuruse kasumiga. Laenukahjumitest langes 6,3 miljardit Rootsi krooni Läti arvele.Tulud vähenesid kohalikus valuutas 24% peamiselt vähenenud intressitulu tõttu.
Üheksa kuuga on pank oma laenuportfellis ümber hinnanud 7% eluasemelaenudest ja 27% ettevõtetele antud laenudest.
Hetkel kuum
Uute laenude väljastamine on aasta alguses kohalikus valuutas vähenenud 13%, trendid on sarnased kõigis kolmes Balti riigis. Hoiused püsisid Eestis ja Leedus stabiilsena, Lätis kahanesid hoiused aasta algusest 12%.
Swedbank on oma tegevust Balti riikides kohandanud muutunud oludega – aasta algusest on koondantud 1000 töötajat ehk 13% palgalistest. Kontorite arv on aasta algusest vähenenud 15%.
Võlgnevuses laenude kasvutempo kolmandas kvartalis pidurdus. Aasta algusest on võlgnevuses laene kokku 26 miljardit Rootsi krooni (aasta alguses 7 miljardit SEKi). Kasv tuleb peamiselt kinnisvarasektorist kõigis kolmes Balti riigis. Eestis ulatus võlgnevuses laenude osakaal 6,42%le portfellist, Lätis 19,74 protsendile ning Leedus 12,33%le.
Hapude laenudega tegelemiseks loodud üksuse portfellis on üle 50% varadest ärikinnisvara sektoris.
Seotud lood
Vaatamata esimestele stabiliseerumise
märkidele majanduses, mõjutas Swedbanki Eesti üksuse III kvartali tulemusi
majanduslangus, mille tõttu tegevuskasum enne provisjone oli 586 miljonit
krooni, kvartalikahjumiks kujunes 323 miljonit krooni.
"Et Swedbank on kahjumis, on üsna loomulik,
sest riskid, mis headel aegadel võeti ilma piisavate puhvriteta, annavad
tagasilööke,“ kommenteeris pangandusprofessor Mart Sõrg lühidalt.
Swedbanki riskijuht Göran Bronner ütles
täna Swedbanki kolmanda kvartali majandustulemusi kommenteerides, et panga
hinnangul ulatub laenudega hättajäänutelt ülevõetava tagatisvara maht 7,5-22,6
miljardi Eesti kroonini.
Kolmest Balti riigist on Eestis teises
kvartalis esmakordselt ilmnenud positiivsed tendentsid kolmandas kvartalis
tugevnenud, kinnitas Swedbanki juhtkond täna telefonikonverentsil
analüütikutele.
Pikalt madal olnud Eesti tarbijakindlus on näidanud esimesi tugevnemise märke, ent püsib endiselt sarnasel tasemel nagu ülemaailmse finantskriisi ajal. Citadele panga jaepanganduse juht Edward Rebane räägib, kuidas tarbijakindlus mõjutab erinevaid rahaga seotud otsuseid ning mida oleks tarvis, et Eesti tarbijate kindlus tugevamale kasvule pöörduks.
Enimloetud
Viimased uudised
“Näen Eesti aktsiatel veel 30protsendilist tõusuruumi, kui sõda peaks lõppema”
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Näen Eesti aktsiatel veel 30protsendilist tõusuruumi, kui sõda peaks lõppema”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele
