Ministeerium: Kuressaare on vaid üks kolimisnäide

Kui riigikohus seadusemuudatused heaks kiidab, saab tuleva aasta 1. jaanuarist pankrotti menetleda ka postkasti pärapõrgusse kolinud ettevõtte tegevuskoha järgses kohtus.

Äripäeva küsimustele vastas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

Kelle ettepanekul selline seadusemuudatus aset leiab?

Enamuse nendest seaduse muutmise ettepanekutest, mis kohtutäituri seaduse eelnõu rakendussätetesse lisatud on, tehti justiitsministeeriumi algatusel kokkukutsutud maksejõuetusõiguse ja tsiviiltäite toimkonna poolt. Nimetatud toimkond koosneb oma ala parimatest praktikutest.

Justiitsministeerium palus toimkonnal hinnata, millised probleemid kehtivas pankrotiõiguses on ja pakkuda välja ka lahendused. Ühe punktina, mida tuleks kehtiva õigusega võrreldes täpsemalt reguleerida, toodi välja ka kohtualluvuse vahetamise problemaatika. Praegusel hetkel ei oleks sobilik välja tuua, kes konkreetselt toimkonna liikmetest nimetatud ettepaneku tegi, kuid mõte leidis toetust kõigi liikmete poolt ning lülitati seetõttu ka eelnõu koosseisu.

Kui palju ettevõtteid kolis justiitsministeeriumi teada pankrotieelselt n-ö raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse?

Justiitsministeerium ei ole teinud eraldi statistikat selle kohta, kui palju ettevõtjaid on oma äriregistri järgset aadressi vahetanud selleks, et muuta senist kohtualluvust ja sattuda mõne kindla kohtu alluvusse. Sellise statistika tegemist ei peetud vajalikuks, vaid lähtuti maksejõuetusõiguse ja tsiviiltäite toimkonna arvamusest, et antud küsimus vajab täpsemat reguleerimist.

Kas võis täheldada seaduspärasust, et kolinud ettevõtete pankrotiajad sattusin mingite kindlate haldurite ja kohtunike kätte?

Kuna mingit eraldi analüüsi ei tehtud, siis ei ole võimalik ka välja tuua seaduspärasust, mille kohaselt eelistati teatud kohtuid, kohtunikke või pankrotihaldureid. Eelnõu seletuskirjas toodud näide Kuressaarest oli täiesti illustreeriv ning näitlik ja ei oma alust mingist konkreetsest kaasusest. Kui nüüd meenutada, siis ei olnud ka toimkonna liikmete probleemiks mitte see, et pankrotimenetlusi püütakse ettevõtjatele soodsama kohtuniku juurde viia, vaid probleemiks oli võlausaldajate kaitse. Nimelt on neil palju keerukam oma võlgnikega asju ajada, kui nende registrijärgne aadress ootamatult muutub.

Kui palju sai justiitsministeerium sellega seoses kaebusi?

Eraldi sellesisulisi kaebusi ei ole justiitsministeeriumisse tulnud, kuid sellisele praktikale on meie tähelepanu juhitud mõnel korral muu kaebuse raames.