IMF kiidab end riikide kiire abistamise eest

Samas hoiatab fond, et stabiliseerumise märkidest hoolimata vajavad mitmed riigid abi tõenäoliselt veel ka pärast praeguste abilaenukokkulepete lõppu. Eelkõige nimetas fond ära Läti, Islandi ja Ukraina, millel saab olema kõige raskem. Lätil seotud valuutakursi pärast, Islandil tohutu välisvõla ning Ukrainal sisepoliitiliste nägeluste pärast.

„Abiprogrammis osalevate riikide toibumine saab olema aeglane ja seotud suurte riskidega,“ märgib raport.

Ülevaates, mis käsitleb 15 riiki (peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa), mida läinud aasta septembris teravnenud finantskriisist saadik on toetatud, märgib IMF, et seekord pole fondi abipaketid reeglina kaasa toonud keskpanga intresside järsku tõusu, valuutade devalveerimist ega tormijooksu pankadele.

Lääne- ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on raportis vaatluse all IMFi abipaketid Ungaris, Islandil, Ukrainas, Lätis, Rumeenias, Serbias, Valgevenes, Bosnias ja Gruusias. IMFi hinnang on, et abipaketid on olnud edukad.

„See raport näitab meile, et IMFi toetusega on mitmeid viimaseid kriise iseloomustanud vapustusi õnnestunud siiani vältida või on need esinenud oluliselt tagasihoidlikumas ulatuses,“ tsiteeris agentuur Reuters IMFi juhti Dominique Strauss-Kahni.

IMF tõdes, et fondi reageerimine tänases kriisis näitab, et varasematest vigadest on õpitud. Seekord ei ole esitatud nii ränki ja paindumatuid laenutingimusi kui 1997-99. a arenevate turgude kriisis. Lätis ja Ukrainas näiteks on IMF lubanud suuremaid eelarvedefitsiite, samuti on IMF lubanud abilaenuga rahastada valitsuse eelarvet.

Mingeid blankoveksleid pole fond siiski välja andnud. Samal ajal kui fond ergutas USAd, Lääne-Euroopat ja Hiinat laenurahaga oma majandust ergutama, nõuti Ida-Euroopa riikidelt kulutuste piiramist. IMF õigustab, et mitmed Ida-Euroopa riigid olid kriisi puhkedes juba suure võlakoormaga ning ei saanud sarnaselt paremini majandatud riikidega enam oma võlakoormat kasvatada.

IMF kirjutas, et on „märkimisväärne“, et IMFi abi saanud riigid on suutnud vältida panganduskriise. Seda eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, mida kriis tabas vahetult laenubuumi kannul.

IMFi raporti järgi on fond läinud aasta septembrist eraldanud abivajajatele 163 miljardit dollarit.