Kommentaar: eelarveauk ja TeliaSonera pakkumine seotud uudised?

Järgneb Olev Vaheri arvamus:

Kas valitsuskabinet ja TeliaSonera on pidanud ka konsultatsioone? Kuna kõik Balti riikide aktsiabörsid on põhjas, siis on ülevõtuks sobivaim aeg.

Nagu rusikas silmaauku on pakkumise esitamise aeg vähemusvalitsusele. Neljapäeval avaldab rahandusministeerium uue prognoosi, millest ilmselt selgub riigieelarve defitsiidi võimalik kasv aasta lõpuks 5%-6%ni, valitsussektori kulud ületavad tulusid 12-14 miljardi krooni võrra. Kui kolmanda lisaeelarvega suudetaks kulutusi kärpida veel 1,5 miljardi võrra ja Eesti Telekomi aktsiate müügiga saadaks 3,485 miljardit, võiks parimal juhul loota eelarve defitsiiti alla 3%.

Eesti Telekomi aktsiate müügil on ka negatiivne pool. Eesti Telekom toodab aktsionäridele iga aastaselt väga head dividenditulu. Paljud väikeaktsionärid väidavad, et minimaalne aktsiahind, millega kaalutaks müüki on 120 krooni ja kindlasti müüdaks 147kroonise pakkumise korral. Rahandusministeeriumi ja Arengufondi käes olevate aktsiate hulgalt oleks 120kroonise aktsiahinna asemel TeliaSonera pakutud 93kroonise aktsiamüügi korral kaotus miljard ja 147kroonise aktsiahinna korral kaks miljardit krooni.

Samas viimaste aastate keskmist dividenditootlust aluseks võttes näitab arvutus, et järgneva 3-4 aasta dividendid tooksid sama raha tagasi. Investeerimise rusikareegel väidab, et aktsia müügihind võiks olla 7-8 aasta dividenditulu.

Väga kurb tagajärg Eesti Telekomi börsilt lahkumisel oleks Eesti börsi aktiivsuse langus ja aeglane väljasuremine. Suurinvestorite jaoks võib juhtuda, et tuleb Balti aktsiaturud üldse ära unustada, neil likviidsuse jaoks sageli miinimumpiirangud. TeliaSonera AB tegi samaaegselt ülevõtu pakkumise ka Leedu Telekomile.

Tund tagasi olid mõlema telekomi aktsiahinnad kauplemas praktiliselt TeliaSonera AB poolt pakutud ülevõtmishinna juures, mis indikeerib seda, et väikeaktsionärid ootavad kõrgemat pakkumist. Pikaajalistele investorile on kott pähe tõmmatud ja nende raha võib Eestist lahkuda, nagu põgenesid esimesel poolaastal Skandinaavia investeeringud ja kasumid. Kas tõmmati nagu kokkulepitult kogu vaba raha Balti riikidest välja, et hiljem kukkuvatelt turgudelt poolmuidu firmad üle võtta?