Ligi: sotsiaalmaks näitab teiste maksude tulevikku

"Defitsiit on aasta kokkuvõttes tagantjärele mõõdetav asi ja ametlik prognoos selle kohta avalikustatakse 27. augustil," ütles Ligi.

"Praegu meil on iga hetk võimalik teha kulude-tulude võrdlust," rääkis Ligi ja ütles, et esimeses kvartalis kulutati 3%-lisest lubatud eelarvedefitsiidist üle poole, aga selle järel astus valitsus ka erinevaid samme, koostades lisaeelarve, muutes makse ja hoides kokku kulusid.

Ligi sõnul avaldavad need meetmed mõju eelkõige teisel poolaastal, kuid pingutamine jätkub. Prognoosimisel peab arvestama riskiga, et mittemaksuliste tulude osa on päris suur, rääkis rahandusminister.

Peaminister Andrus Ansipi sõnul annavad mõlemad lisaeelarved tegelikult efekti teises poolaastas. "Meie saame lähtuda prognoosidest ja prognooside järgi oleme praegu seal piiri peal," rääkis Ansip. Ta selgitas, et hinnangud kindlustunde saavutamiseks vajalike täiendavate kulude või juurdeleitava raha suurusele erinevad. Peaministri sõnul on selleks minimaalselt pool miljardit krooni. "Me oleme seal väga piiri peal praegu," lausus Ansip.

Ansipi sõnul prognoosis Euroopa Komisjon, et sel aastal on ainult seitse liikmesriiki, mis suudavad täita Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumit. Ülejäänute riigieelarved lähevad tunduvalt rohkem miinusesse kui 3%. Praeguseks on aeg edasi läinud ja tublide read hõredamaks jäänud, tõdes peaminister.

"Meie murelikust olekust ei pea tegema järeldust, et kõik on läbi ja oleme sügaval soos," märkis Ansip. Ta lisas, et seitsme kuu maksulaekumised on küll täpselt eelarvegraafikus, pisut isegi sellest ees, kuid see ei tähenda veel, et aasta lõpp on sama ilus nagu esimesed seitse kuud.