Ministeerium: kingitud miljonite puhul võib tegemist olla riigiabiga

Äripäev kirjutas 20. juulil, et seaduseaugu tõttu andis riik Eesti Energia käe läbi võileivahinnaga ära ehitusmaterjali Kukruse-Jõhvi teelõigule, jättes aga ennast ilma paarikümnest miljonist kroonist. Eesti Energia Kaevandustele kuuluvast karjäärist ostab teedeehituskonsortsium materjali hinnaga, mis ei küüni väidetavalt üle paarikümne sendi tonni kohta.

"Enne lähema hinnangu andmist peab rahandusministeerium aga vajalikuks asjaolude täpsustamiseks osapooltega ühendust võtta," kinnitas Seeman.

"Meie esinduse juht Toivo Klaar ütles, et kui kellelgi on kahtlusi, saab alati pöörduda Euroopa Kohtusse," vahendas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik Erkki Bahovski ja lisas, et komisjon ei saa niisama lihtsalt kommenteerida väiteid, mis on avaldatud ajalehes ning selleks oleks vaja dokumentaalseid tõendeid. "Esindus ei hakka sellega tegelema, selleks on olemas teised institutsioonid (Euroopa Kohus) - esindusel ei ole õigustmõistvat funktsiooni."

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi pressiesindaja Constantina Avraam leidis, et projekti rahastamise seisukohast on odava tooraine olemasolu igal juhul positiivne ja vähendab projektiga seotud kulusid. "Ühtekuuluvusfondi projektide elluviimine eeldab siiski kõigi ELi õigusnormide, sealhulgas ka konkurentsi-, siseturu- ja keskkonnaeeskirjade järgimist," märkis Avraam.

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi pressiesindaja Constantina Avraami sõnul on praegusel juhul olulised kaks küsimust: kas praegused õigusnormid soosivad Eesti Põlevkivi teiste kaevandusettevõtete arvelt ja kas odavate materjalide kättesaadavus oli teada kõigile hankes osalejatele või oli võitnud pakkumise teinud ettevõte eelisseisus tänu ainuõiguslikule kokkuleppele Eesti Põlevkiviga.

"Kui eeskirju on rikutud, võib see tuua projekti jaoks kaasa rahalise karistuse," sõnas Avraam.

Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitus