Üks küsimus: Miks peavad põllumajandustootjad kaupmeest enda röövliks?

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 500−0,25%7 711,76
DOW 30−0,02%53 559,99
Nasdaq −0,52%26 402,42
FTSE 1000,29%10 824,26
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,81

Sirje Potisepp

Igivana teema ja ilmselt jääb vaidlusobjektiks alatiseks. Turg määrab hinna. Toote tarneahel on järgmine: tooraine tootja - tooraine töötleja - kaubandus - tarbija.

Oluline osa toote jõudmisel tarbijani on kaubandusel, kus erinevatel kaupadel on erinev juurdehindlus.

Kaupmehed on tarbijate surve all ja peavad pakkuma neile tooteid vastavalt nende tahtele. Samas on töötlejad nii tootjate, kaupmeeste kui ka tarbijate surve all. Kaubandus küsib hinda töötlejalt, töötleja tootjalt ja nii ahel pingestubki. Töötlejad on aga iseenesest suurimad tooraine väärindajad.

Võidab ja ellu jääb see, kel oma kogutud varude arvel on võimalik veel lisajäreleandmisi (loe: lisaallahindlust) teha ning kel pole kaelas üle jõu käivaid kohustusi. Iseasi, kui kaua keegi hinnasurvele vastu peab ja kui jätkusuutlik on tegevus pikas ajas.

Toon lihtsustatud näite.

Ettevõte toodab toote, mille müümisel kaubandusse saab ta vaid toote omahinna (kuid tootja on nõus müüma, sest tema jaoks on vajalik püsida sortimendis ja olla riiulil esindatud). Siis aga juhtub liiniga midagi, vaja on tagavaraosi, kuid raha nende ostmiseks ei ole, sest raha lihtsalt selle toote müügist ei teenita.

Arvestada tuleks tõsiasjaga, et toorpiima tootmisega ei oleks praegu mingit probleemi, kui kõik, mis tööstused või väiketootjad toodavad, suudetaks maha müüa.

Ei huvita tarbijat see, kui suuri või milliseid investeeringuid on teinud esmatootjad oma farmidesse või tehnikasse või töötlejad oma tehastesse.

Tarbija eeldab kvaliteetset toodet (kuid kvaliteetset toodet saab vaid kvaliteetsest toorainest) ja taskukohase (loe: meie sissetulekutele vastava) hinnaga.

Kui eeldame rohkem raha, kui tegelikult turult saada on võimalik, oleme ärilises mõttes üle investeerinud. See risk on kõikidel olemas, ka kaubandusel. Ka nemad teevad investeeringuid oma kauplustesse, et tarbijad neid kauplusi ikka külastada tahavad ja kõik teenindamiseks vajalikud süsteemid töötaksid.

Kas tähtsam on piima tootmine, töötlemine või müük, see jäägu igaühe enda arvestada. Rasketel aegadel peaksid kulutusi koomale tõmbama kõik.

Sirje Potisepp

Seotud lood

Sisuturundus

24.08.26, 06:00

KIK avab taotlusvooru kaugkütte soojustorustike uuendamiseks

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.

Hetkel kuum

25.08.26, 18:00

Kõrbenud puidutööstuse hiiglaslik maksuvõlg pudenes firmamatja kätte

26.08.26, 18:13

Saudi börsifirma juht E-Piima oksjonist: ootasime, et lõpphind kujuneb oluliselt madalamaks

BinDawoodi intervjuu Äripäevale

24.08.26, 11:22

Forbesi jõudnud eestlane: plaanin tütrele jätta kaheksa- või üheksakohalise portfelli

26.08.26, 15:36

Veel jõuab märkida ligi 69 miljoni euro suuruse hüpoteegiga tagatud 8,5% tootlusega AS PN Project võlakirju

Üks küsimus: Miks peavad põllumajandustootjad kaupmeest enda röövliks?

Seotud lood

Hetkel kuum

Enimloetud

Viimased uudised

Liitu kirjaga

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Rikaste TOP 500

Liitu uudiskirjaga 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kodubörsid ja suur S&P500

Eesti ettevõtete tervis

Ettevõtete tervis

Kontaktid