Arvamus: liigub see, mida lükatakse

Ligi 30 aastat tagasi toimus Austrias kaks ulatuslikku debatti energiaküsimustes. Üks väitlus oli seotud esimese tuumajaama, teine suure hüdrojaama ehitusega.

Väitlus lõppes juba valmis ehitatud tuumajaama käivitamata jätmisega, mis keelati seadusega 20 aastaks. Hiljem pikendatud keeld kehtib tänaseni. Selle tulemusena loodi üle Austria tuhandeid päikeseenergia kasutuselevõttu edendavaid kooperatiive. Praegu on Austria päiksekollektori tehnoloogiate arendamisel, kasutusel, tootmisel ja ekspordis maailmas esikohal.

Kaks aastat pärast Tšernobõli tuumakatastroofi võeti Taanis vastu seadus, mis keelas riigis tuumajaamade ehituse. Nüüd on Taanist saanud maailma suurim tuulegeneraatorite tootja ja eksportija, tuuleenergia osakaal kohalikus elektritarbimises on ligi 20%.

Tuuleenergia tormilisele arengule aitasid kaasa maksusoodustused peredele, kes ise elektrit toodavad. Tänu sellele hakkasid inimesed ühinema tuulekooperatiividesse.

Saksamaal teatati 2000. aastal, kui rohelised jõudsid valitsusse, tuumaenergiast järkjärgulisest loobumisest. Võeti vastu kaks seadust: tuumaenergiast väljumise seadus sätestas tuumaenergiast loobumise 2020. aastaks ja taastuvate energiaallikate seadus pakkus maksusoodustusi taastuvenergiale ja kõrgeid müügihindu rohelisele energiale. Lisaks pandi paika mitmed tolle aja kohta väga kõrged CO2 emissiooni vähendamise eesmärgid.

Nii käivitus Saksamaal enneolematu päikseenergia ja taastuvenergia innovatsioonilaine, olematust päikseenergiaturust sai suurim maailmas.

Nüüd on Saksamaa aastaid juhtiv PV-päiksepaneelide ja taastuvenergia tehnoloogia eksportija. Päikseenergiatööstuses on kaheksa aastaga loodud üle 300 000 töökoha.

Kõik kolm riiki hakkasid arendama ja toetama tehnoloogiaid, mis siis olid Eestis levinud mõttemallide järgi täiesti perspektiivitud. Nendest veel äsja tühistena tundunud valdkondadest on praeguseks saanud keskmiselt 30% aastas püsivalt kasvavad globaalsed turud.

Toetustega loodi kohalik turg veel kallile või praktiliselt olematule tehnoloogiale. See pani aluse tootearendusele, innovatsioonile, uute töökohtade loomisele ja viis lõpuks massiivse ekspordi ja seni kalli tehnoloogia odavnemiseni.

See näitab, et Eesti-sugusel riigil oleks võimalus tulevikus kaasa lüüa tervete uute innovatiivsete tööstusharude loomisel, kui riik seda vähegi soosib.