- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 225−5,96%57 434,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
- OMX Baltic−0,54%317,22
- OMX Riga−0,32%991,73
- OMX Tallinn−0,48%2 241,4
- OMX Vilnius−0,49%1 490,64
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 100−1,01%10 673,94
- Nikkei 225−5,96%57 434,77
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümme huvitavat juttu Kuust II
Erineva suurusega kuuketas
Kuu ei tiirle ümber Maa mööda ideaalset ringjoont, vaid piki ellipsit. Kuu kõige kaugem punkt Maast ehk apogee on 405 500 kilomeetri ning kõige lähem punkt ehk perigee 363 300 kilomeetri kaugusel. Seetõttu ei ole täiskuu alati sama suur. Perigees on täiskuu 14 protsenti suurem ning 30 protsenti heledam kui apogees.
Kui Kuu on madalal horisondi kohal, siis tundub, et ta on oluliselt suurem kõrgemal taevas asuvast täiskuust. See on aga optiline illusioon. Meie aju lihtsalt mängib meile selle triki, sest oleme harjunud näiteks pilvi vaadeldes sellega, et madalal horisondi kohal olevad pilved on kaugemal kui otse pea kohal olevad.
Seetõttu tõlgendab aju olukorda nii, et kuna Kuu on horisondi kohal kaugemal kui kõrgemal taevas olles, siis peab ta olema füüsiliselt suurem, et paista meile sama suurena. Ning tulemuseks ongi illusioon eriti suureks paisunud Kuust.
Novaator on sellest varem kirjutanud siin.
Miks nii palju kraatreid?
Kuu on ju väiksem ja nõrgema külgetõmbejõuga kui Maa ning peaks seetõttu vähem kosmilise prügiga pihta saama. Tegelikult nii see ongi, kuid suur erinevus Maa ja Kuu vahel seisneb selles, et Kuu on geoloogiliselt surnud taevakeha. Seal ei ole miljardite aastate vältel juhtunud suurt midagi, mistõttu säilivadki kraatrid seal nii hästi. Maal on meteoriitide, komeetide ja asteroidide löögi- ning plahvatusjäljed aga enamasti kadunud näiteks mattumise, mäetekke või murenemise tagajärjel.
Ka Kuu väriseb
Kuul ei toimu võrreldes Maaga eriti midagi, kui mõned harvad kuuvärinad ja meteoriidiplahvatused välja arvata. Kuuvärinate põhjus on siiski erinev maavärinate omast. Maal tekivad nad peamiselt litosfääri jäikade plaatide ehk laamade üksteise suhtes liikumise tõttu, kuid kuuvärinad on tekkinud Maa gravitatsioonilise külgetõmbe mõjul. Looded deformeerivad Kuud ning aeg-ajalt toimuvad kivimplokkide nihked üksteise suhtes, mille tagajärjel tekivadki Kuu pinda raputavad seismilised lained. Vahest tekivad nende tagajärjel Kuu pinnale ka gaase eraldavad väiksed lõhed. Kuuvärinad on ilmselt piisavalt tõsiseks probleemiks, et nendega tuleks arvestada ka tulevaste Kuu baaside rajamisel.
Tõus ja mõõn
Looded ehk tõus ja mõõn on samuti Kuu tekitatud. Õigemini peamiselt Kuu tekitatud, sest ka Päikese gravitatsiooniline mõju omab siin tähtsust. Kõige tugevamad looded tekivadki siis, kui Kuu ja Päike asuvad Maalt vaadates enam-vähem ühel joonel. Kuu tõmbab enda poole nii vett maailmameres kui ka maismaad, kuid viimase puhul pole efekt niivõrd märgatav. Loodetel on ka üks huvitav kõrvalefekt. Nimelt pikeneb nende tõttu Maa pöörlemisperiood ehk pöörlemine aeglustub. Seetõttu muutub ka ööpäev üha pikemaks. Efekt on lühikeses perspektiivis küll kaduvväike – 1,5 millisekundit sajandis. Miljoni aasta kohta teeb see aga juba 15 sekundit ning miljardi aasta kohta üle nelja tunni. Kuna Maa vanus on üle nelja miljardi aasta, pidi ööpäev Maa varases arengujärgus olema praegusest oluliselt lühem.
Hüvasti, Kuu!
Hetkel kuum
Maa pöörlemiskiirust aeglustades röövib Kuu Maalt energiat ning kasutab seda meist kaugenemiseks. Saja aasta jooksul liigub Kuu Maast nelja sentimeetri võrra kaugemale. Kuu tekkides asus ta üsna madalal orbiidil – kõigest 22 000 kilomeetri kõrgusel. Nüüdseks on ta aga jõudnud juba 20 korda kaugemale ning lõppu sellele pole näha. Aja jooksul muutub Maa ööpäev üha pikemaks ning Kuu muutub taevas järjest väiksemaks. Lõpuks võiks Maa päev olla sama pikk kui praegu on kuu. Enne seda saabub aga ilmselt lõpp nii Maale kui ka Kuule, sest Päikese kütusevarud saavad ükskord lihtsalt otsa.
Vaata ka artikli esimest osa.
Seotud lood
Inimene Kuul on paljude jaoks 20. sajandi
tehnoloogilise võidukäigu sümboliks. Leidub aga ka neid, kes ei usu, et Neil
Armstrong, Edwin Aldrin ja mitmed järgnevate Apollo missioonide astronaudid
üldse Maalt lahkusid.
Kuu on pärast mitu aastakümmet kestnud
pausi taas enam inimkonna tähelepanu hakanud võitma. Maa kaaslase uurimise vastu
on huvi ilmutanud nii vanad kosmoseriigid kui ka uued tegijad India ja Hiina.
Mitmel riigil on plaan rajada Kuule püsiv baas. Seetõttu on sobilik värskendada
teadmisi ning omandada ehk üht-teist uutki meie koduplaneedi truu kaaslase
kohta.
Selles podcast’is annavad kaks Baltikumi finantsmaailma mõjukat esindajat piirkonna kapitaliturgude olukorrale otsekohese hinnangu: seis on rahuldav, kuid võiks olla palju parem.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
IREN ja Micron -17%, Nvidia -9%
Investor Toomase kommentaar
IREN ja Micron -17%, Nvidia -9%
Investor Toomase kommentaar
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele