- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,87
- OMX Baltic−0,07%317,94
- OMX Riga1,2%1 008,95
- OMX Tallinn−0,09%2 252,23
- OMX Vilnius0,53%1 494,35
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 100−0,29%10 751,59
- Nikkei 2252,87%60 459,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,87
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti riigi tervis Läti omast tugevam
Baltimaid jälgiv ja esimesena meile devalveerimisohtu teadvustanud Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen pidas võtmeerinevuseks Eesti ja Läti vahel riikide finantsolukorda, mille pööras meie kasuks heal ajal reservi kogumine. "Eesti õnn on see, et teil on praegu rohkem aega riigi majandamist korrastada. Lätil võib halvimal juhul raha kohe otsa lõppeda," sõnas Christensen.
Eesti plussiks on headel aegadel kogutud reservid
Investeerimisfirma Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius nõustus, et Eesti suur trump on headel aegadel kogutud reservid. Läti ei kogunud reservi ja oli Eestist veelgi agressiivsem kulude suurendamisel, nentis Helenius.
Swedbanki makroanalüütiku Maris Lauri sõnul on Läti ja Eesti majandusseosed oluliselt väiksemad, kui arvatakse, näiteks suurema osa kaubavahetusest moodustavad transiitkaubad. Pigem on seos kahe riigi vahel mentaalne, nentis Lauri. "Läti riigisektor oli muu majandusega võrreldes suurem ja ebaefektiivsem kui Eesti oma ning Läti eelarve on olnud peaaegu kogu aja puudujäägis, samuti pole neil kogutud reserve," tõi Lauri välja erinevusi.
Eestile tuleb kasuks Soome naabrus ja tihe koostöö
Eesti oluliseks eeliseks Läti ees pidasid nii suurinvestor Helenius kui ka Läti endine rahandusminister Uldis Osis meie põhjanaabrit Soomet. "Soome on nagu meie sõbralik suur vend, samas kui Läti suur vend on ainult Venemaa, kes pole nii sõbralik," nentis Helenius. Ta tõstis esile Soome ja Eesti vahelist tihedat koostööd ja Soome ettevõtjate huvi Eestisse investeerimise vastu. "Mina tunnen, et Eestil läheks paremini, kui ta seostaks end tugevamalt Põhjamaade, mitte Baltimaadega," rääkis ta. Helenius uskus, et raskel ajal on Soome valmis Eestile toeks olema koos Rootsiga, kes on meiega tihedalt seotud pangandussektori kaudu.
Erinevustest kahe riigi vahel tõi Uldis Osis välja, et Eesti ettevõtjad ja poliitikud on käitunud ettevaatlikumalt ja vähem priiskavalt kui Läti kolleegid. Samuti oli laenubuum ja selle praegune laastav mõju Lätis tunduvalt massiivsem kui Eestis.
Läti võib tekitada ahelreaktsiooni
Kuigi Eesti ja Läti vahel erinevustest puudu ei ole, nentisid analüütikud, et kui Läti latt peaks devalveeritama, on surve Eestile sama teed minna suur. "Lätis on devalveerimise tõenäosus 50 : 50, aga kui nemad devalveerivad, teeb Eesti sama 70-80protsendilise tõenäosusega," arvas Osis.
Tema sõnul tekib paratamatult ahelreaktsioon, millest ei pruugi Eestit päästa ka Põhjamaadest raha laenamine. "Laenuraha läheks musta auku ja peagi saabuks tasumise tund," hoiatas Osis.
Danske analüütik Chris-tensen nentis, et Eestil tasub valmistuda halvimaks, kuid loota parimat.
Hetkel kuum
"Devalveerimine on poliitiline otsus, mitte halb või hea lahendus. Jätan selle otsuse oma heale sõbrale Jürgen Ligile, kes ise ilmselt mind enda sõbraks ei pea," ütles analüütik naljatades.
Ansip: Lati devalveerimine ei ohusta veel krooni
Esmaspäeval Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldtiga kohtunud peaminister Andrus Ansip ütles majandusajalehele Financial Times, et ei usu Läti lati devalveermist, kuid rõhutas, et kui see siiski peaks juhtuma, ei sunni see veel Eestit oma fikseeritud valuutakursist loobuma.
Ansip juhtis tähelepanu, et Läti annab vaid 9% Eesti ekspordist, nii ei tähendaks lati võimalik devalveerimine Eesti firmadele ületamatut konkurentsiprobleemi.
Ärimees Helenius oli optimistlik ning soovitas Eestil devalveerimine iga hinna eest ära hoida. Heleniuse sõnul ei anna ühekordne devalveerimine investoritele mingit kindlust, et seda ka teist korda ei tehta. "Usaldus kaob," sõnas ta.
Rahandusministeerium: Läti ärgu oma valuutat devalveerigu!
Oleme koos Euroopa Komisjoni ja teiste Läti abiprogrammi osalistega jätkuvalt veendunud, et fikseeritud vahetuskursi hoidmisel põhinev programm on kõige mõistlikum viis Läti majanduse ja eelarvepoliitika kohandumiseks, ütles rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.
Devalveerimine ei aitaks Sääliku sõnul kuidagi paranda Läti majanduse konkurentsivõimet, sest Läti eksport on väga suure impordisisaldusega. Samuti on devalveerimisel vastakas mõjule inflatsioonile. Tööjõu vaba liikumise tingimustes oleks palkade suhteline odavnemine üsna lühiajaline. Vaadates seega meie lõunanaabrite praegust olukorda, ei baseeru kuulujutud ja meediahuvi lati võimaliku devalveerimise üle eriti ratsionaalsetel alustel, nentis Säälik.
Läti rahandusminister Einars Repše kinnitas üleeile Luksemburgis ELi rahandusministrite kohtumisel samuti, et latti ei devalveerita.
Ministrite arvamusega nõustus ka makroanalüütik Maris Lauri, kelle sõnul pole Lätil sarnaselt Eestiga mingit kasu devalveerimisest oodata. Devalveerimise negatiivsed mõjud võivad Lätile olla tegelikult kahjulikumad kui Eestile, kuna Läti sõltub impordist meist enam, nentis Lauri.
Seotud lood
Eesti ja Läti majandus on tagasi 2005.
aasta kolmandas kvartalis, selgus rahandusministeeriumi koostatud
tabelist.
Läti valitsus otsustas täna riigieelarve
defitsiidi vähendamiseks kehtestada muude meetmete seas ka astmeline tulumaks
ning kärpida miinimumpalka 180 latilt 140 latile.
Eesti eristub teistest Balti riikidest
ülejäägiga eelarvete ning reservide poolest, ütles rahandusminister Jürgen
Ligi.
Läti parlamendi õiguskomisjoni liikmed
toetasid täna seaduseelnõu, mis näeb ette parlamendisaadikute kompensatsioonide
kärpimist.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
2
3
4
Viimased uudised
Nvidia aktsia kukkus 5%
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nvidia aktsia kukkus 5%
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele