Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: Läti hoiatav näide: hullem ees
Läti paistab väike tegelane, mis ei peaks
maailmamajandust kuidagi mõjutama. Kuid Läti kriisi puhul saab välja tuua mõned
huvitavad ja muret tekitavad märgid, mis osutavad meie kõigi ühisele tulevikule
- nagu oktoobris 2008 Islandiga toimunu andis aimu meid ees ootavast.
Olulisim on, et tegemist on laenuandjate väljaaitamise juhtumiga. Läti saab IMFilt ja ELilt hulga välisabi selge eesmärgiga olla samas suuteline teenindama oma võlgu (neist suurem osa Lääne-Euroopa pankadele). See meenutab Ladina-Ameerikat pärast 1982. aastat: ennekõike kaitskem välispanku.
Teiseks, Läti abistamine keskendub vahetuskursi hoidmisele. Eksport-import tuleb tasakaalu saada palku ja hindu langetades. See on uskumatult raske ülesanne, mis tuletab meelde Argentina võitlusi oma valuutakomitee süsteemis 1990. aastatel. Kui teha vahetuskursi muutmine väga kalliks, tuleb devalveerimine vaid absoluutsel vajadusel.
Kolmandaks peitub Lätile valitud lahenduses vastuolu. Läti ja EL ütlevad, et devalveerimine ei tule kõne alla - majapidamised on võtnud välisvaluutas nomineeritud suuri eluasemelaene. Kuid mis saab võlgade maksmisest, kui palgad vähenevad? Äkki hapusid laenusid lükatakse edasi, kuni pangad on raha välja viinud ja IMF asja üle võtnud?
Me pole ikka veel valmis rasketeks majandusjuttudeks, nii Euroopas kui ka USAs valitseb soovmõtlemine. Keegi ei taha alustada raske ja ebameeldiva restruktureerimisega ehk laenumaksete vähendamisega. Kõik usuvad, et neid peab aitama. Ja pangad saavad oma tahtmise.
Me paigutame Läti võlad Euroopa pankadest IMFi, mida käendab meie enda tulevane maksuraha - ning siis alles jäetakse laenud maksmata ja järgneb devalveerimine, milleks keegi pole valmis.
Copyright: BaselineScenario.com
Seotud lood
Devalveerimine ei ole Lätile lahendus – see
ei paranda Läti konkurentsivõimet, vaid annab üksnes poliitikutele ettekäände
strukturaalsetest reformidest kõrvale hoida, kirjutab Stockholmi Riia
kaubanduskõrgkooli asedirektor Gunnar Ljungdahl täna Rootsi majanduslehe Dagens
Industri arvamusküljel.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Enimloetud
1
4
Hispaania investor suurendas osalust
Viimased uudised
Peaaegu kõik migrandid on Ceutast tagasi pöördunud
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Peaaegu kõik migrandid on Ceutast tagasi pöördunud
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele