Rootsi rahandusminister: pangad peavad vastutama

„Meie riigi rahanduse seis on tugev, meil on olemas vajalikud ressursid ka nende probleemide tarvis,“ ütles Rootsi rahandusminister Anders Borg.

„Ma ei taha seda kõike üle dramatiseerida, aga on täiesti ilmne, et nende pankade omanikel tuleb vastutust kanda tagajärgede eest, mida nad on esile kutsunud oma tegevusega, kus laenumahud paisutati üles ja võeti väga suuri majanduslikke riske, ise selle pealt kasu saades,“ ütles ta.

„Ei ole mingit kahtlust, et laenusid on väljastatud sellisel moel, et nüüd riskitakse väga suurte kahjumitega,“ ütles Borg.

Rootsi keskpanga poolt äsja Rootsi finantssüsteemi stabiilsusele antud hinnangu järgi võivad Rootsi pankade kahjumid aastatel 2009/2010 kasvada põhistsenaariumi järgi 170 miljardile Rootsi kroonile. Ligi 40% sellest tuleks Balti riikidest, rehkendab keskpank. Keskpanga hinnangul tuleks pangad nii suurte kahjumitega toime ilma et vajaksid täiendavat kapitalisüsti.

Kui aga laenukahjumid kujunevad märgatavalt suuremaks, võivad pankadel tekkida finantseerimisprobleemid ja nende krediidireitingud alaneda. See võib luua olukorra, kus pankadel tuleb aktsiaid juurde emiteerida.

„Balti riikide majanduslik olukord on järsult halvenenud ning sealsed valitsused töötavad intensiivselt, et olukorda stabiliseerida,“ ütles Borg kolmapäeva õhtul korraldatud pressikonverentsil. „Peamine vastutus on Läti valitsusel ja meie ülesanne on neid toetada, et nad oma maja korda saaks,“ jätkas ta.

Rootsi pangad riskivad suurte laenukahjumitega. „Pankade laenukasv Balti riikides on olnud hoolimatu ja sellest on teenitud suuri kasumeid. Nüüd peavad pangad tagajärgede eest vastutama,“ ütles Borg.

Läti valitsus peab praegu kõnelusi IMFi ja Euroopa Komisjoniga abilaenu uue osa väljamakse üle. „Isegi kui nad raha saavad, on olukord murettekitav ja riskid Rootsi pankade jaoks märkimisväärsed,“ ütles minister.

Borg ütles, et käitub maksumaksjate rahadega hoolikalt. „Kui pangad tulevad meie juurde oma laenukahjumitega, siis kannavad selle eest vastutust aktsionärid,“ ütles ta.

Rootsi rahandusministeeriumis usutakse, et kui Balti riikides halvenev majandusolukord toob panganduskriisi süvenemise, tullakse sellega toime.

Praeguseks on Rootsi riigivõla amet garanteerinud pankade laene ca 300 miljardi Rootsi krooni väärtuses. See meede pole seni riigieelarvest väljamakseid nõudnud. Lisaks korraldas amet raskustesse sattunud investeerimispanga Carnegie Investment Bank müüki, millest laekunud summa kattis pea täielikult panga päästmiseks eraldatud riigi abilaenu 2,4 miljardit Rootsi krooni.

Lisaks on Rootsi riik ette näinud meetme kapitalisüstideks pankadele. Seni on riik eraldanud 5,5 miljardit Rootsi krooni, et katta ca 20% Nordea panga emissioonist. Nordea panga aktsia on täna oluliselt rohkem väärt kui hind märkimisel, vahendas TT.