Huulepulgaefekt töötab ka Eestis

Huulepulgaefekt avastati kaubandusettevõtete aruannete uurimisel. Tuvastati paradoksaalne fakt: kui kõigi kaupade läbimüük kriisi ajal langeb, siis kosmeetikatoodete müük kasvab. Esimest korda märgati seda 30. aastate Suure depressiooni ajal, kui kosmeetika peamine relv oli huulepulk. Sealt tuleneb ka nimetus.

Imelik fenomeni avaldus ka hiljem aset leidnud õnnetuste ajal, kaasa arvatud 11. septembri rünnak. Asja uurinud psühholoogid leidsid, et kõiges on süüdi naiste loogika: kui ma ei saa lubada endale naaritsakasukat, rõõmustan end vähemalt uue huulepulgaga.

Selle loogika tagajärgi on täheldatud paljudes riikides. Kuidas on lood Eestiga? Eesti ei erine teistest riikidest ning kosmeetikamüüjad püüavad seda ära kasutada.

Enn Parel, Tallinna Kaubamaja AS turundusdirektorKriisi ajal käivitub huulepulgaefekt. Kuna naised eis aa lubada endale usta massiliselt uusi kleite, kingi, juveele jne, nad lähevad üle väikestele ostudele, sellistele nagu näiteks huulepulk.

Praegu tarbivad Eesti elanikud vähem kosmeetikat kui skandinaavlased, kuid see vahe kahaneb ning varsti jõuab Eesti Põhjamaadele järele.Eesti naised hoolitsevad oma välimuse eest rohkem kui nende sookaaslased Rootsis ja Soomes. Nii et kui sissetulekud Eestis lubavad, tõuseb kosmeetika tarbimine nende riikide tasemele.Eesti elanikkond vananeb, mis ka soodustab kosmeetika tarbimise suurenemist.

Seda peab teadma igaüksKriisi ajal käivitub huulepulgaefekt. Kuna naised ei saa lubada endale osta uusi kleite, kingi, juveele jne, lähevad nad üle väikestele ostudele, sellistele, nagu näiteks huulepulk.