Üliõpilaskondade liit: kõrghariduskulusid ei tohi kärpida

"Hetkel on olukord, kus pooled tudengid maksavad oma õpingute eest ning umbes pooled õpivad riikliku koolitustellimuse kohtadel. Tellimuse vähendamine toob kaasa kõrgharidusele ligipääsu vähendamise, kuna paljude üliõpilaste jaoks oleks see kohustus võtta õppelaenu ning sellega suurendada oma haridusvõlga," kinnitas Tšerjomuškina.

"Olukorras, kus puuduvad igasugused sotsiaalsed garantiid, tähendaks see niigi langeva üliõpilaste arvu suuremat vähenemist. Paljud võimekad üliõpilased ei saaks kõrgharidusteed alustada või jätkata, vaid oleksid sunnitud otsima mitteerialast tööd või minema õppima välismaale," lisas ta.

Tšerjomuškina sõnul tuleks õppetoetustest ja nende otstarbekusest rääkides kärpimise asemel süsteem ümber vaadata ning pakkuda toetusi kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga, võimekatele üliõpilastele. "Ka õppelaenu kustutamise lõpetamine teeb EÜLile muret, kuna see loob veel suurema ebakindluse ning tudengid hakkavad seisma mitte ainult valiku eest, kas võtta laenu või mitte, vaid ka dilemma ees, kas luua perekond, või lükata see plaan edasi," märkis ta.

EÜL on seisukohal, et kõrgharidus on Eesti riigi tulevik ning sellega kaasnevate kulutuste kärpimine toimib riigi tulevikuperspektiividelt. Kui valitsus tahab ka viie aasta pärast näha Eestis heal tasemel tööjõudu, siis oleks väär kõrghariduskulusid vähendada.

1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsiooni EÜL peamine eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.