Advokaat: riik ei või kodanikele antud sõna murda

Järgneb Ilmar-Erik Aavakivi arvamus õppelaenu kustutamise peatamise teemal.

Loomulikult kerkib küsimus õiguspärase ootuse kui põhiseadusest tuleneva põhimõtte rikkumisest. Selle põhimõtte järgi ei või riik käituda enda kodanike suhtes sõnamurdlikult - lubada üht ja tegutseda teistmoodi. Käesoleval juhul on riigitöötajatel tekkinud õiguspärane ootus, et nende õppelaen (vähemalt) ametisse nimetamise ajal kehtinud tingimustel ka kustutatakse. Ametisse nimetamise ajal kehtinud avaliku teenistuse tingimused (sealhulgas soodustused) moodustavad poolte vahelise õigussuhte sisu. Nimetatud sisu ei saa üks pool (riik) ühepoolse otsusega muuta.Õiguspärase ootuse põhimõtte siduvus tuleneb muuhulgas sellest, et reeglina ei seadnud riik õppelaenu kustutamise kohustuse kehtivust sõltuvusse teatud majanduskasvu näitajatest vms. Teisisõnu ei ilmne õigusaktidest, et õppelaenu kustutamise tingimused ja nende kehtivus oleks seatud sõltuvusse makromajanduslikest teguritest nagu majanduskasv, eelarve laekumised vms.

Iseenesest oleks riik ju võinud seada õppelaenu kustutamisele teatud makromajanduslikud tingimused, kuid kuna neid ei ole sätestatud, siis ei saa muutunud olustikule niivõrd lihtsalt toetuda. Seda enam, et majanduskriisid on riikide ajalukku iseenesest sisse kirjutatud ja pikas perspektiivis ei ole need midagi ennenägematut. Riik peab õigusaktide kehtestamisel tulevikku teatud määral ette nägema ja ka negatiivsete stsenaariumitega arvestama.

Õppelaenu kustutamise lõpetamine oleks õiguslikult kehtiv nende riigiametnike suhtes, kes nimetatakse ametisse peale kustutamist sätestava õigusakti jõustumist, sest nende suhtes kehtib õigussuhte sisuna juba uus õiguslik regulatsioon, uued tingimused.Riigiametnik, kes õppelaenu kustutamise ootamatu lõpetamisega leppida ei soovi, võib pöörduda halduskohtu poole ja muuhulgas taotleda õppelaenu kustutamise lõpetamist ette nägeva õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

Kohtusse pöörduval riigiametnikul on siiski ka riskid. Nimelt võib kohus leida, et käesoleval juhul õigustab õppelaenu kustutamise ootamatut lõpetamist avalik huvi ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine on majanduskriisi sügavust arvestades vabandatav. Teisisõnu seisneb küsimus selles, kuivõrd oluliseks õiguslikuks faktoriks lugeda praegust majanduskriisi. Kui riik suudaks kohtus põhjendada, et sedavõrd sügavat majanduskriisi ei olnud ta kohustatud ette nägema ja praegusel juhul on õppelaenu kustutamise lõpetamine avalikes huvides, võiks vastav õigusakt isegi põhiseaduspäraseks osutuda. Minu subjektiivne hinnang on selline, et riik pidi ka sügavaks majanduskriisiks (nagu praegune) valmis olema ja sellega ei saa õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumist vabandada. Lõpliku hinnangu annab siiski kohus."

Aripaev.ee kirjutas täna, et alates juulist lõpetatakse riigitöötajatele õppelaenude riigipoolne hüvitamine. Õppelaenude hüvitamise lõpetamine on planeeritud alates juulist ning see puudutab kõiki riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajaid, kelle laenu tööandja poolt tasutakse. Rahandusministeeriumi andmetel plaanib riik sellega säästa tänavu 31,9 miljonit krooni.