„Olukord, kus suurem osa laene on euros, on tingitud sellest, et Eestis ei ole krooni kehtestamisest alates olnud pika-ajalist krooni ressurssi. Seetõttu on pangad kaasanud välisturgudelt kas otse või läbi emapankade eurot, mis on edasi laenatud majandusse,“ selgitas Rehe eurolaenu ajalugu.
Ettepanek, eurolaenud ümber konverteerida Eesti krooni, ei loo tema sõnul aga kindlasti täiendavalt krooni ressurssi. „Pigem vastupidi, tekib täiendav nõudlus krooni järgi, mille tagajärjeks on oluliselt kõrgemad intressimäärad ja järsult vähenev laenupakkumine. Laenuvõtjatele tähendab see oluliselt kasvavaid laenu teenindamise kulusid,“ ütles panga juht.
Ta tõi näiteks, et täna on laenu intress üldiselt seotud kuue kuu Euriboriga, mille tase on suurusjärgus 1,5%. Samas on Eesti krooni vastava tähtajaga intressimäär ca 7%, mis peale sellise ettepaneku rakendamist aga tõuseb oluliselt.
"Euribori plussina tuleb lugeda olulist taseme langust. Meenutame, et oktoobris 2008 oli 6 kuu Euribor tipptasemel 5,3 %, ehk tänase seisuga on 6 kuu Euribor langenud 70%! Eesti pankade ärilaenukliendid ja kodulaenajad hoiavad tänu Euribori langusele 2009. aastal reaalselt aastas kokku 4 miljardit krooni," märkis Rehe.
Tuginedes viimase 5 kuu klientide laenude teenindamisele, hindab Sampo pank, et kliendid täidavad väga tähelepanelikult maksekohustusi ja olulisel määral jälgitakse tuleviku rahavoogusid, seda nii eraisikute kui ettevõtete tasandil. Kõrgemad laenuintressid aga suurendavad riske klientide laenude teenindamisel.
"Soovitame jätkata olemasolevate europõhiste laenude teenindamist," lisas Rehe.