Eesti SKP vähenes 15,6%

SKP vähenes neljandat kvartalit järjest. 2008. aasta IV kvartalis vähenes SKP 9,7%. Võrreldes IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP esimeses kvartalis 6,5%.

Lisandväärtus vähenes enamikul tegevusaladel. Tegevusalade, mille lisandväärtus kasvas, mõju SKP-le on väike, teatas statistikaamet.

SKP vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse, ehituse ning jae- ja hulgikaubanduse lisandväärtuse järsk vähenemine. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus kõikidel tegevusaladel seoses jätkuvalt väikese siseturu nõudluse ja sellest tulenevalt tellimuste vähenemisega. Samuti vähenes töötleva tööstuse toodangu eksport nõrga välisnõudluse tõttu. Ehituse lisandväärtuse kiiret vähenemist põhjustas eluruumide ehitusmahu kiire vähenemine.

Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega vähenes mullu neljandas kvartalis reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (11,9%).

Peaminister Andrus Ansip selgitas majanduslangust 13. veebruaril Äripäevale ekspordi vähenemisega. "Põhiliselt mõjutas Eesti SKP kahanemist möödunud aasta neljandas kvartalis ekspordi vähenemine. Kui vaadata, mis toimub Eesti põhilistel eksportturgudel, siis taoline langus üllatav ei ole," ütles ta.

Vitsur ennustas langemise jätkumist

Majandusekspert Heido Vitsur ütles IV kvartali majanduskasvu avalikuks tulemise järel, et langemine saab ainult jätkuda. "Pole ühtegi asja, mis trendi muutumist ennustaks. IV kvartal on olnud kiirenevalt halvenev ja ka jaanuaris murdumist ei olnud. Ainult langemise kiirus võib muutuda," rääkis ta toona.Vitsur lisas, et põhi sõltub sellest, kas suudame käivitada deflatsiooni ehk kulutuste tase mõistlikuks alandada. "Kui me ei suuda seda teha, siis kukume veel. Võtmeküsimus on kulude tase eksportival tööstusel," märkis ta veebruaris.

Ka SEB analüütik Ruta Arumäe ütles toona IV kvartali tulemuse kohta, et aasta esimeselt kvartalilt ta paremaid numbreid ei oota. "Võtmeküsimuseks majanduse taastumiseks on meie konkurentsivõime taastamine," kinnitas ta. "Kui on suutlikkust, siis paremaid ja maailmas müüvamaid tooteid arendada; kui ei ole suutlikkust midagi uut ja läbilöögivõimelist teha, siis vanu asju odavamate hindadega müüa," lisas Arumäe.

Üle poole lugejaist ennustas vahemikku 10-14%

Eile aripaev.ee lehel majanduslanguse teemalisele küsitlusele vastanutest pakkus 53%, et SKP kukub 10-14%. Täpselt veerand uskus selleks protsendiks 15-20. Vähem kui kümneprotsendist majanduse kukkumist ennustas 15% vastanuist, samas kui kuus protsenti arvas, et majanduslangus ületab 20% piiri.

Tele2 Eesti juhatuse esimees Toomas Tiivel ütles eile, et I kvartali majanduslangus on suurem kui IV kvartalis, kuid edaspidi on lootust juba paremusele. Sama uskus ka ES Sadolin ASi peadirektor Piret Minn, kelle sõnul võivad II kvartali numbrid olla paremad.

Veebruaris teatas Eesti Pank, et nende erakorralise põhiprognoosi alusel on SKP kasv tänavu -5,5% ja järgmisel aastal 1%. Keskpanga riskiprognoosi alusel on sel aastal kasvuks -8,9% ja järgmisel -3,5%. Samas ennustas SEB veebruaris, et Eesti SKP kahaneb tänavu 10% ning järgmisel aastal 2,3%.