Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EIB kiitis Eesti miljardilaenu taotluse heaks
Rahandusminister Ivari Padari sõnul kiitis
Euroopa Investeerimispank (EIB) eile põhimõtteliselt heaks Eesti taotluse 8,6
miljardi krooni laenamiseks, leping sõlmitakse 25. mail.
"Kõige tähtsam on praegu säilitada stabiilsed rahavood, et nii sel kui järgmisel aastal oleks riigil võimalik võetud kohustused täita, olgu need siis sotsiaaltoetused või palgad," vahendas Padari sõnu ERR.
Laenusumma väljavõtmine toimub osade kaupa valitsuse otsuste alusel arvestades riigieelarvega lubatud eelarvelaenu suurimaid lubatud jääke. Laenu on kavas kasutada perioodi 2007-13 struktuurivahendite projektide kaasfinantseerimiseks ning teede ehitamiseks. Laenu kasutamise eest makstav intress sõltub rahaturu intressimääradest. Kuna laenusummat võetakse välja osade kaupa ning erinevatel aegadel, lepitakse intressimääras kokku konkreetse laenusumma osa väljamaksmisel.
Rahandusministeerium saatis täna ametliku
taotluse Euroopa Investeerimispangale (EIB), millega soovitakse viie aasta
jooksul laenata EIB-lt 550 miljonit eurot ehk 8,6 miljardit krooni.
Täna Tallinnas Eesti valitsuse ja Eesti
Energiaga kokku kaks laenulepingut allkirjastanud Euroopa Investeerimispanga
(EIB) asepresident Eva Srejber ütles, et pank peab kõnelusi ka Rootsi pankadega,
et suunata laenuraha Eesti ettevõtjatele.
LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki
Kert leiab, et riik võiks 8,6 miljardi krooni laenu võtmise asemel Euroopa
Investeerimispangast (EIB) noteerida võlakirju Tallinna börsil.
Keskerakondlasest majandusekspert Heido
Vitsur ütles Äripäevale, et Eesti riigi küsitav 8,6 miljardi krooni suurune laen
Euroopa Investeerimispangalt (EIB) aitab luua uusi töökohti.
Tootmisettevõtted investeerivad automatiseerimisse, seadmete ühendamisse ja andmete kogumisse. Ometi kulub endiselt aega komponentide otsimisele, inventeerimisele ja nende liikumise käsitsi registreerimisele. RFID-tehnoloogia pakub võimalust muuta mitte ainult üksikuid töövõtteid, vaid terveid protsesse.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.