Lätis ei piisa enam koera saba kärpimisest

Leht on küsitlenud erinevaid poliitikud, et leida vastust, kust värskete makronumbrite valguses veel midagi kokku hoida annaks. Eile avaldatud andmeil kahanes Läti SKP esimeses kvartalis esialgseis andmeil 18%. Kui kogu aasta majanduslangus tuleb suurem kui praegu prognoositav 12,9%, ei pääse Läti valitsus oktoobris uuest negatiivsest eelarvest.

„Pensionid, meie viimane kants. Vahel tuleb ka viimased kantsid käest anda, kuid seda tõesti äärmisel juhul. Ei kavatse me minna ka maksude tõstmise teed, kuna juba praegu on maksude laekumisega probleemid,“ ütles lehele peaminister Valdis Dombrovskise partei Uus Aeg fraktsiooni esimees Dzintars Zakis.

Täiendavaid kokkuhoiukohti tuleb leida ametnike ja teiste riigiteenistujate arvelt, lihvida strukturaalseid reforme. Zakise sõnul ei saa välistada ka kaasfinantseerimise vähendamist europrojektidele, ehkki see on siiani peaaegu tabuteema olnud. „Pangad ei anna ettevõtetele laenu ka sellisteks projektideks. Me ei saa sinna midagi parata,“ ütles Zakis.

Rahvapartei liige ja endine parlamendi eelarvekomisjoni juht Karlis Leiškalns ütles, et ilmselt tuleb kärpida sotsiaalkulutusi. „Otsustage ise: pärast juunikuiseid kärpeid ei ole riigi valitsuskuludes enam midagi liigset – aga riik ilma valitsemiseta pole enam riik. Sotsiaalkulutuste eelarves on meil 1,8 miljardit latti. Kusagilt mujalt EI OLE MIDAGI enam kärpida ,“ ütles poliitik. Veidi kokkuhoidu annaks konstitutsioonikohtu või korruptsioonivastase võitluse büroo likvideerimine … Leiškalnsi hinnangul peaks Läti veel laenu võtma, võimalusel Euroopa Komisjoni summadest, mis on reserveeritud hädas Ida-Euroopa riikide abistamiseks.

Opositsioonis oleva Esimese partei/Läti tee fraktsiooni juht Andris Berzinš ütles, et opositsioonil on olukorra hindamiseks vähe infot. „Repše (rahandusminister Einars Repše – toim.) ei saanud asjata erivolitusi … Repše on absoluutne pragmaatik, kelle käsi ei värise kärpimast, mida iganes vaja on,“ ütles Berzinš. „Ma arvan, et Uuel Ajal pole jäänud enam ühtegi punast joont, millest üle ei astuta“ jätkas ta.

Majandusuuringute keskuse BICEPS analüütik Morten Hansen ei kahtle, et Lätil tuleb minna maksude tõstmise teed. „Ma ei imesta, kui valitsus tõstab käibemaksu või teisi makse,“ ütles ta. Hansen ei usu, et Läti võiks Euroopa Komisjonilt täiendavalt laenu saada. „Kulude vähendamine kärbib tavaliselt ka tulusid, mõjudes SKT-le negatiivselt,“ ütles Nordea Markets analüütik Andris Larinš.

Kõige lähemad eelarvekärped peab Läti valitsus heaks kiitma hiljemalt juuni esimesel nädalal – enne Euroopa Parlamendi ja kohalikke valimisi.