Baltlased, sealhulgas ka
eestlased, teevad Soomes üha enam majanduskuritegusid, kirjutas Helsingin
Sanomat.
Helsingi politsei on saanud surutise tõttu uurimiseks ühes kuus sama palju pankrotikuritegusid kui kogu eelmisel aastal kokku. Kuritegude avastamist aeglustab see, et kasvav osa pahategijaid tuleb välismaalt.
"Jäljed viivad tavaliselt Baltimaadesse. See teeb uurimise aeglasemaks,“ nentis majanduspolitsei inspektor Ilkka Koskimäki. Juurdluse teeb keerukamaks ka majanduskuritegude seos muude kuriteoliikide, muu hulgas narkokaubandusega. Suurem osa pankrotiväärtegudest puudutavad ehitus-ja restoraniala.
Igal kuul saab politsei teada kümnete miljonite eurode väärtusesse ulatuvatest petmistest. "Bilanss jäetakse viimastel kuudel tegemata ja raha ning vara pistetakse tasku,“ avaldas Ilkka Koskimäki. Keskkriminaalpolitsei ootab sügisel ka rohkem avaldusi seoses väärtpaberikuritegudega, mis tõenäoliselt puudutavad siseinfo kuritarvitamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
„Vähem IT-d, palun“ vastab küsimusele, kuidas ehitada ettevõtte IT üles nii, et see oleks toimimisloogikalt lihtne, kuid samas efektiivne ja turvaline. Esimeses episoodis jagab oma lugu ettevõtja, kes oli valmis eduka äritegevuse lausa lõpetama, sest puudulik IT tegi elu liiga keeruliseks nii talle endale, töötajatele kui ka klientidele.