Ravimitellimuste maht liigub allamäge

"Ravimite hulgikaubandus on sektor, mis ei kasva kõige kiiremini headel aegadel, aga ei lange kõige sügavamale ka kehvematel perioodidel. Magnumi hulgimüük täheldab selget majandusraskuste peegeldust ka oma tulemustes," tõdes kontserni juhatuse esimees Leon Jankelevitsh.

Ta kinnitas, et vähenenud on nii haiglate kui ka apteekide tellimused. Eriti suurt mõju on see avaldanud toidulisanditele ja tarbekaupadele, kus käive on kahanenud kuni 15 protsenti.

Sama trendi on täheldanud ka ASi Oriola juhatuse esimees Aare Järvelaid. "Selgelt on tunda toidulisandite ja käsimüügiravimite tarbimise vähenemist," märkis ta. Üks põhjus, miks Eestis suuruselt viiendalt hulgimüüjalt järjest vähem medikamente tellitakse, on apteekide ketistumine. Magnumil seda muret pole, sest nende tütarettevõte OÜ Terve Pere Apteek koordineerib 58 apteegi tööd üle Eesti.

"Jaanuari ja veebruari retseptiravimite müüki mõjutas käibemaksu muudatus, mille tõttu paljud ostsid oma retsepti detsembris ette välja," lisas Järvelaid. Suvi võib firmajuhi sõnul tulla veel keerulisem, sest siis langeb ravimite ostmine tavapäraselt.

Jankelevitshi sõnul võimendab ravimite hulgimüüjate keerulist olukorda riigi reguleeritud ravimite keskmine juurdehindlus. "Aastaid korrigeerimata juurdehindluste tõttu ei olnud ravimite hulgikaubandusega võimalik kasumit eriti teenida ka heal ajal," ütles ta.

Hulgimüüjate kasum tuleb Jankelevitshi kinnitusel valdavalt mitteravimite müügist. "Nüüd, kui need kaubagrupid langevad eriti drastiliselt, kuivab kokku ka see allikas, millest hulgimüüjad doteerivad ravimite müüki," lausus ta.

Mehe sõnul tõstavad ravimite tootjad pidevalt sisseostuhindu, samas saab kallimale ravimile rakendada väiksemat juurdehindlust.