Ka absoluutarvud on üllatavad. Näiteks Arco Vara sai 2008. aastal 1,16 miljardit krooni kahjumit, kuid see ei takistanud juhtidel igal kuul tervitamast oma pangakontol keskmiselt enam kui poole miljoni kroonist töötasu.
Ka Tallink pidi viimases kvartalis kahjumiga leppima ning loodab kasumisse jõuda heal juhul aasta arvestuses (Tallinki majandusaasta lõpeb 30. juunil) ja kui suuromanik Infortar poleks märtsis avaldatud aastaaruandes ootamatult arvestuspõhimõtteid muutnud, oleks ettevõte näidanud Eesti ettevõtlusajaloo suurimat, 2,6 miljardi kroonist kahjumit. Kuid aastaid börsifirmade seas kõige suurema teenistusega silma paistnud laevahiiu juhtkond on kahjumist kaugel: tema tööd peeti mullu ligi 600 000kroonilise kuupalga vääriliseks.
Ainsaks õigustuseks nii kõrgetele - ja kasvavatele - juhatuse liikmete tasudele on see, et mullustes tasudes peegelduvad veel 2007. aasta kriisieelsete tulemuste eest saadud boonused (ja ka lahkumishüvitised).
Sellisel juhul peaks järsk langus juhtide sissetulekutes avalduma statistiliselt järgmisel aastal. Nii kinnitas näiteks Arco Vara, et sel aastal makstakse juhtidele juba mitu korda väiksemat tasu.
Jääb veel avalikustamise teema. Mullu juunis ütlesime juhtkirjas, et börsiettevõtete juhtide palgad, boonused ja motivatsioonipaketid peavad olema avalikud. Edasiminekut ses osas pole olnud. Usutavasti on mõnel juhil tänavu veelgi piinlikum oma tasusid väikeaktsionäridele põhjendada ja see tekitab ohu, et varjamise kultuur vaid süveneb.
Siiski võib rõõmustavalt välja tuua, et Äripäeva küsimuse peale olid börsifirmad valmis oma juhtide palkade kohta selgitusi (küll lühidaid) jagama.
Öeldakse, et raskel ajal on tugev juht eriti hinnas. See on tõsi. Kuid hea juhi juurde kuuluvad ka head suhted investoritega.
Autor: 1706-aripaev