Sõerd: maksutõusud läbi mõtlemata

Järgneb Aivar Sõerdi kommentaar.

Maksuplaan tervikuna on ajendatud väga raskesse olukorda sattunud riigi rahanduse päästmise vajadusest. Olukorras, kus viimasel kahel aastal on sisuliselt loobutud riigi rahanduse pikemaajalisest strateegilisest planeerimisest, oligi oodata selliste ootamatute ja läbimõtlemata sammude tulemist.

See on näide sellest, et riigi eelarvestrateegia koostamine pole mitte üksnes formaalne seadusest tulenev kohustus, vaid sellel on ka suur sisuline tähendus.Maksutõusudest saadav tuluprognoos on ülehinnatud, kavandatud maksutõusud tõenäoliselt ei too maksutulu sellises mahus kui planeeritud. Maksutõusude mõju on majandusele konkurentsivõimele vastupidine, sellise paketi rakendamine praeguses majandustsüklis ettearvamatute tagajärgedega.

30% maksumäära seadmine üle 40 000kroonistele tuludele kuus on eemaldumine 1994. aasta maksureformi põhimõtetest, kus viidi sisse proportsionaalne tulumaks esimeste riikide seas maailmas. Hiljem on seda süsteemi edukalt rakendanud paljud riigid. Seda, et praegune valitsusliit asub ellu viima ühe teise erakonna peamist valimislubadust ja rakendama astmelist tulumaksu, on üllatav.

Mis puudutab kinnisvara maksubaasi üleshindamist, siis kinnisvarahinnad on juba langenud kohati buumieelsesse aega. Maade ümberhindamine buumiaegsetest hindadest lähtudes pole kindlasti mitte õige.

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus viie protsendi võrra toob kaasa kolmandatest riikidest madalama aktsiisiga maksustatud toodete sisseveo suurenemise, samuti salakaubanduse, seaks raskesse olukorda kohalikud alkoholitootjad kuivõrd eelmisel aastal aktsiisid juba tõusid. Hasartmängumaksu tõstmisest loodetud tulu riik kindlasti ei näe, arvestades selle turu olukorda.

Mis puudutab kärpeid, siis Eesti Panga eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoosis on selgelt kirjas, et valitsussektori kulude osakaal suhtena SKPsse püsis 2005.-2007. aastatel 34-35%, kuid tõusis 2008. aastal 40%ni vaatamata aasta keskel vastu võetud negatiivsele lisaeelarvele. Prognoosi kohaselt jõuab valitsussektori kulutuste tase aastatel 2010 ja 2011 suhtes SKPsse 43%ni. Seega kokkuhoiuvõimalusi peaks veel leiduma iga ministeeriumi ja selle valitsemisala sees.

Uute eelarvekärbete puhul tuleb aga arvestada sellega, et need avaldavad täiendavat mõju SKP kahanemisele ja sedakaudu tulude laekumisele.