Moody's kinnitas Eesti riigireitingu senisel tasemel

Pankade pikaajaliste valuutahoiuste reiting kinnitati samuti tasemel A1. Sellega on Eesti hindamisprotsess selleks korraks lõppenud. Läti ja Leedu reitingut otsustas Moody's täna langetada.

„Moody’se järeldus on, et Eesti valitsuse usaldusväärsus paneb sügavas ja tõenäoliselt pikalevenivas majanduslanguses vastu,“ kommenteeris otsust reitinguagentuuri vanemanalüütik Kenneth Orchard. „Valitsus pingutab, et eelarvedefitsiiti kontrolli all hoida, likviidsus on tagatud ja valitsus pangandussektori probleemidest suhtelist hästi isoleeritud,“ lisas ta.

Distsiplineeritud eelarvepoliitika buumiaastatel koos muljetavaldavate eelarvekärbetega praegustes oludes, hoiavad eelarvedefitsiidi tänavu 3% piires. See tulemus – üks parimaid Euroopa Liidus – võimaldab Eestil euro 2011. a jaanuaris kasutusele võtta, kiidab Moody’s.

„Euro kasutuselevõtt kaotab valuutariski ja suurendab usaldust Eesti majanduse vastu, eristades Eestit heas mõttes regiooni teistest riikidest,“ ütles Orchard.

Eelarvedefitsiidi katteks saab Eesti kasutada kogutud reserve ning laene rahvusvahelistelt arengupankadelt. Ka ei ole valitsusel erinevalt paljudest Euroopa riikidest suuri finantssektoriga seotud riske. Ehkki Rootsi pankadel võib kõige mustema stsenaariumi korral tekkida raskusi oma tütarpankade toetamisega Eestis, kannaks pankade päästmise kulud suures osas Rootsi valitsus, kirjutab Moody’s.

Peamised riskid Eesti reitingule on seotud majanduskeskkonnaga. Eesti majandus ei toibu ilma välisnõudluse taastumiseta. Kui majanduslangus venima jääb, võib eelarvedefitsiit ületada 3% piiri ning eurole üleminek lükkuda. See võib Eesti reitingu jälle surve alla seada.

Täiendavad riskid on seotud võimalike negatiivsete arengutega Lätis – kui Läti peaks devalveerima, mida Moody’s peab ebatõenäoliseks, või kui rahvusvahelised doonorid lõpetavad Läti toetamise.