- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,53%61 142,35
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Külm dušš Swedbanki uuelt juhilt
Swedbanki kontserni laenukahjumid kasvavad
ning täna avaldatud esimese kvartali tulemuseks on 3,4 miljardi Rootsi krooni
suurune kahjum (mullu samal ajal oli kasum 2,9 miljardit Rootsi krooni).
Ehkki pank põhitegevusest jätkuvalt korralikult teenib, on panga uue juhi Michael Wolfi esimene kvartaliaruanne tõeline külm dušš, kirjutab Dagens Industri. Täna avalikustatud kahjum on oluliselt halvem tulemus kui analüütikute loodetud napp miljard Rootsi krooni kasumit.
Numbris kajastub muu hulgas Ukrainas panga ostuga seotud goodwill’i mahakandmine summas 1,3 miljardit Rootsi krooni.
„Swedbank on silmitsi läbi aegade ühe suurema väljakutsega. Maailmamajanduse langus on süvenenud ning finantskriisi negatiivne mõju reaalmajandusele suurenenud. Paljudel turgudel, kus Swedbank tegutseb, on langus sügav. Turud, kust pangad laenu saaksid, toimivad üle maailma ilma riigi abita väga halvasti,“ kirjutas Michael Wolf kommentaaris.
Ootamatult halva tulemuse taga on laenukahjumid 6,845 miljardit Rootsi krooni. See ületab enam kui kaks korda uudisteagentuuri SIX küsitletud analüütikute prognoosi ning on enam kui 20 korda suurem läinud aasta sama kvartaliga võrreldes.
Swedbank on võimalike laenukahjumite katteks eraldanud reservi 3,7 miljardit Rootsi krooni, millest 1,9 miljardit on Balti riikidele, 1,4 miljardit Ukrainale ja 0,4 miljardit Rootsi krooni Rootsile.
„Swedbank on ümber hinnanud oma tegevuse Ukrainas ja Venemaal ning laiendab seal tegevust vähemate ambitsioonidega,“ teatas pank.
Panga uus juht Michael Wolf on rakendanud „jõulisi abinõusid“ panga hädadest välja tüürimiseks. Sinna alla käivad nii muudatused kontserni juhtkonnas kui ka ulatuslik analüüs Balti riikide laenuportfelli seisust. Balti riikides on plaanis koomale tõmmata.
Pank kordab, et Balti riigid on panga oluline koduturg. Perspektiivis ei välista pank, et peab ka Balti riikidesse tehtud investeeringutega seoses goodwill'i maha kandma.
„Kontorite ja töötajate arv väheneb lähimate kvartalite jooksul, et vähendada ülevõimsusi. Käiku on lastud kokkuhoiuprogramm, mis peaks kulusid praeguselt tasemelt vähendama 15%. Ka Ukrainas on kavas kulude kärped,“ kirjutas pank.
Kontserni intressitulu kasvas esimeses kvartalis 11%, 5,803 miljardile Rootsi kroonile (mullu 5,241 miljardit). Teenustasutulu vähenes 1,374 miljardile Rootsi kroonile.
Kogutulu sai pank 9,424 miljardit Rootsi krooni (mullu 8,446 miljardit).
Hetkel kuum
Kasum/kahjum aktsia kohta oli -4,34 Rootsi krooni (mullu 5,26 Rootsi krooni).
Laenuandmine Balti riikidesse vähenes 5% ja Ukrainasse 12%, ilma valuutakursiefekti arvestamata. Kontserni laenuportfellist moodustasid Balti riikidesse antud laenud 17%.
Seotud lood
Swedbanki täna avaldatud kvartalitulemustes
ehmatasid analüütikuid enim laenukahjumite (reservide) numbrid, mis olid
oodatust oluliselt halvemad, kuid teisalt ei tohiks olla üllatav, et panga uus
juht Michael Wolf kevadise suurpuhastuse ette võtab.
Esimeses kvartalis kahanesid Swedbanki
Eesti üksuse tulud võrreldes aastataguse ajaga 16% ning tegevuskulud 13%.
Esimeses kvartalis teenis Swedbank Eesti üksus 19 miljonit eurot ehk ligi 300
miljonit Eesti krooni kahjumit.
Ma ei taha öelda, et võlgnevuste arv on
kahanenud, kuid selle kasv on rahunenud, ka konjunktuuriinstituudi
usaldusindeks näitas aprillis paranemist, sõnas Swedbank Eesti juht Priit
Perens.
Tänaseks on Rootsi kõik neli suurpanka
avaldanud oma esimese kvartali tulemused, mis näitavad, et Balti riikide
laenuprobleemid küll kasvavad, kuid ei käi pankadele üle jõu.
Suured klaaspinnad, motoriseeritud lükanduksed ja keerukad fassaadilahendused vajavad tootjat, kes oskab arhitektuurse idee teostatavaks lahenduseks muuta. Lümico toodab Tallinna piirkonnas alumiiniumaknaid, -uksi ja -fassaade ning kasutab projektides Reynaersi, Aluprofi, Aluroni, Vitrocsa ja teiste tootjate süsteeme. Ettevõtte enam kui 14-aastase kogemuse kõrval on selle tugevuseks oma projekteerijad, tootmine ja paigaldusmeeskonnad.
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele